Lavastus vägivallast nende vahel, kelle on kokku toonud õrnad tunded. Pilguheit pimedatel tänavatel kardinate taha peidetud ruumidest, mida ei näe ega taju oma igapäevases elus. Inimeste silutud ja korrastatud fassaadide taha peituvast julmusest ja kurjusest. Loe lähemalt siit.

Muusikavaliku kohta ütleb Emer nii:

Muusika teeb ja toob emotsioone. Kuulan pidevalt muusikat, nii kodus kui ka tööl. Enamasti on ka töised tegevused otsapidi muusikaga seotud. On see siis teatris, peol või galal. Kümmet lugu oli väga raske valida, alustasin neljakümnest ja kuna neid taandada oli äärmiselt raske, sai valiku kriteeriumiks visuaalsus muusikas. Kõik need kümme pala on minu jaoks ka visuaalselt kuidagi tähtsad olnud, kõnetanud või inspireerinud. Muusikavideo kui audiovisuaalne pakett on kõrva kõrval ka silmale mõnus. Kodus kuulan küll peamiselt plaate, aga välja on kujunenud artistid ja režissöörid, kelle uued muusikavideod alati vaatama kutsuvad. Ajastu pole helide maailmas mulle kõige tähtsam, muusikat tuleb lihtsalt nii palju peale, et päris värskete lemmikute selginemiseks läheb vast veel aega. Sellepärast siin ka lood peamisel aastate tagant.

Lykke Li - Sadness Is a Blessing

Lugu, mis tuleb alati ise mu juurde, kõrvauss, mille kuulmiseks pole lugu ennast vaja kuulda. Eks minu hinge melanhoolia toob selle ikka ja taas minuni. Ja siis ma ümisen “Sadness is a blessing”. Video, mille algus kõditab ja paneb ootama, Lykke käe taha peidetud naer…

LCD Soundsystem - oh baby

LCD Soundsystem on artist, kes on minuga alati kaasas, muusika, mis on minu jaoks soe ja helge. Ja vaadake seda videot, kuues minutis on terve maailm, tegelikult isegi kaks.

Jordan Raf - Scales of St. Michael

Lugu ja video, mis on alles hiljuti minu maailma tunginud, samas mõjutanud kogu “You will see so many pretty things” lavastusprotsessi. Koos eksisteerimise võimalikkus? Mis on armastus?

Ariel Pink - Put Your Number In My Phone

Jah, ma laulan seda duši all, kummitav, peas keerlev ja tuju tõstev. Ariel Pink on maailm omaette, vist kõik tema albumid on pähe kulunud.

Mogwai - Coolverine

Mogwai on igal albumil nii erinev ja samas on alati midagi äratuntavat. Pimedas ruumis teki all, kõvasti ja valjult seda kuulamas. Selline on pilt, mis mulle kangastub, kui lugu kuulan. Video on muidugi ka kummitav oma maailma loomises, see on poeetiline ja lummav.

Arcade Fire - The Suburbs

Spike Jonze lavastatud video nooruse lahkukasvamisest, tumedad allhoovused taustal olevas maailmas. Kui ma mõtlen sõjast, siis kujutan mõnikord seda sellisena ette - inimesed kannatavad, samas läheb elu edasi. Selline maailm.

Jamie xx - Gosh

Jamie xx on meister erinevate samplite ja stiilide kokku sulatamises. Mind ajavad selle loo sündikäigud hulluks. Ja see videos olev Hiina kummituslinn oma isikliku Eiffeli torniga. Kummardus erinevusele.

Max Cooper - Repetition

Mulle meeldib muusikas kordus, Max Cooperi lugu "Repetition" on selle suurepärane näide. Vaikselt arenev, vaikselt muutuv, pidevalt liikuv. Õhulis-atmosfääriline. Ja kuidas saaks mõni muusikavideo paremini iseloomustada just sellist muusikat kui McGloughlini video. Soovitan nende koostööd edasi uurida. Kõrvaklapid pähe ja full HD - Lets go!

DJ Shadow - Nobody Speak feat. Run The Jewels

Oh, see ongi siis Riigikogu infotund? Jep, on! Mega lugu, tantsin ja vahin. Räppi, elektroonikat, head lüürikat. DJ Shadow on vana lemmik, Run The Jewels-i hääl lisaks!

Lil Dicky - Pillow Talking feat. Brain

Lõpuks midagi eepilist. 11 minutit kulda: veidi süvenemist nõudev, aga see huumor, mis Lil Dicky no oma muusikasse ja videosse pistnud, on suurepärane. Do you fuck with the war?

"You Will See So Many Pretty Things"

Lavastaja: Emer Värk
Laval: Rene Köster, Jarmo Reha
Helikunstnik: Robert Nikolajev
Kunstnik, fotod: Mikk-Mait Kivi
Dramaturg: Eero Epner
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 90min
Keel ei ole takistuseks