Bon Jovi kontserdilava eelmisel suvel. Üritusettevõtete seadmed ja varustus seisab praegu jõude. Foto: Ilmar Saabas

Esialgseid plaane on pakkunud nii institutsioonid, vabakutselised kui ka kultuuriarmastajad.

Paljud vaatavad tuge otsides esmalt kultuuriministeeriumi poole. Olukorra selgitamine ja lahenduste välja töötamine võtab veel aega. Seniks on peamine vastuste otsimise kanal ministeeriumi koduleht ühes korduma kippuvate küsimuste rubriigiga.

Ent kõige efektiivsemate lahendusteni viib kaasa mõtlemine. Alates eriolukorra välja kuulutamisest on inimesed ja institutsioonid seda ka aktiivselt teinud. Paljud ühendused on saatnud avalikke pöördumisi, mis aitavad konkreetselt nende valdkonna jaoks olukorda paremini mõista. Peale probleemide sõnastamise on pakutud ideid, mis võiksid abiks olla kõikidele valdkondadele.

Näiteks ürituste korraldajad on saatnud ühispalve, kus paluvad riigilt abi. Samal ajal pakuvad nad seda omalt poolt ka vastu, kuivõrd üritusettevõtete seadmed ja varustus seisab praegu jõude. Oma sotsiaalmeediapostituses ütles RGB muu hulgas järgmist: „Austatud terviseamet ja asjasse puutuvad ametkonnad! Kui Eesti riigil peaks vaja minema ajutist pinda viiruse levikuga seotud olukorraga tegelemiseks, siis RGB Baltic on valmis viie-kuue päevaga püstitama oma 1170 m2 suuruse avara paviljoni ning varustama selle kütte, ventilatsiooni, valguse, voolujaotuse ja käiguteedega.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et kõikide ürituste ärajäämine tähendab meie valdkonnas täielikku seisakut ja sissetulekute kadumist. Ootame valitsuselt meetmeid, mis aitaksid vältida koondamisi ja annaksid võimaluse kriisiperiood üle elada. Ainuüksi meie ettevõttel on üle 40 töötaja, kelle erialase töö tegemine on täielikult peatunud.

Eile esitasime Eestis toimuvate sündmuste tehnilise teeninduse, toitlustuse ja toimumiskohtadega seotud ettevõtete poolt ka ametliku ühispöördumise Eesti vabariigi valitsuse, vabariigi valitsuse kriisikomisjoni ja Eesti vabariigi Riigikogu majandus- ja rahanduskomisjoni poole koos konkreetsete ettepanekutega olukorra leevendamiseks.”

"Hack the Crisis"
Foto: erakogu

Üleskutsed sotsiaalmeedias

Sotsiaalmeedias levivad üleskutsed võimaluse korral kultuuriüritustele kulutatud piletiraha mitte tagasi nõuda. Ühena esimestest kohalikus kultuurivaldkonnas sõnastas selle pianist Kirke Karja, kes viitas üleskutses Norra kolleegidele ja nende säärasele aktsioonile. „Ma tean, et kõik minu Facebooki sõbrad on kultuurilembesed inimesed, niisiis teen ettepaneku levitada seda mõtet ja toetada meie kultuurimaastiku väetajaid nii palju kui võimalik! Kui igaüks jätab kasvõi ühe pileti eest raha tagasi nõudmata, võib see nii mõnegi korraldaja jaoks osutuda elupäästjaks!” kirjutas Karja oma sotsiaalmeediakontol. Sellise üleskutse on teinud paljud organisatsioonid. Peale selle on Live Music Estonia ning piletimüügivõrgud Piletilevi ja Ticketer inimesi üles kutsunud viivitama palvega, et praegu ära jäetud või edasi lükatud sündmustele soetatud piletid tagasi ostetaks. Kultuurisõbrad saaksid olukorra stabiliseerumist oodates toetada Eesti muusikaelu jätkusuutlikkust.

Sotsiaalmeedias levivad üleskutsed võimaluse korral kultuuriüritustele kulutatud piletiraha mitte tagasi nõuda.

Piletilevi juhatuse liige Jaanus Beilmann ütles, et ennekõike on hapral jääl kultuuri- ja meelelahutusvaldkonna erasektor. „Piletilevi toetab loomulikult kõiki aktsioone, mis meie vahendatavat valdkonda maksimaalselt säästaksid. Küll ei ole Piletilevi neis asjus otsustaja: kõik laheneb korraldaja, piletiostja ja seadusandja dialoogis. Piletilevi on vaid agent korraldaja ja piletiostja vahel.”
"Hack the Crisis"
Foto: erakogu

Häki kriisi


Ka start-up maailm ei maga. Accelerate Estonia ja Garage48 korraldasid 48-tunnise online-häkatoni (häkkimismaratoni) „Hack the Crisis”. Eesmärk: arendada välja lahendused, mis aitavad Eestil koroonaviiruse kriisist tugevamini välja tulla ja luua konkurentsieeliseid kriisijärgseks ajaks. Online-häketoniga liitus üle tuhande osaleja üle 20 riigist ja 14 ajatsoonist. Esitleti juturoboteid, mis aitavad eriolukorras tekkinud küsimustele kiiresti vastused saada või end viiruskahtluse korral kodust lahkumata online-küsimustikuga testida.

„Online-häkaton on supernäide algatusest, kus kogukond haarab initsiatiivi ja asub lahendusi otsima ajal, mil jalge all põleb. Häkatoniga ei otsita lahendusi mitte üksnes väljakutsetele, millega Eesti silmitsi seisab, vaid neil on rahvusvahelisel tasandil ka reaalne mõju. Oleme küll väike riik, aga silma paistame ikka suurte tegudega: nii on ka operatiivselt korraldatud online-häkaton hea stiilimudel neile, kes soovivad otsida lahendusi ja mitte jääda kõrvalvaataja rolli,” kirjutas Äripäevas Accelerate Estonia idee autor Viljar Lubi.

Osalejate seas oli ka teatrirühmitus e¯lektron, kelle ideedest etendused online-maailma viia saab lähemalt lugeda teisest tänasest EPL-i kultuuriloost. Veel võib esile tuua ideed, mis puudutavad inimesi valdkonnast olenemata. Näiteks oli töös paar ideed, mille tulemusena võiksid ideaalis olla potentsiaalsed abivahendid turvatunde, emotsionaalse ja mentaalse heaolu säilitamiseks. Peale selle on ka abivahend kriisiga toime tulemiseks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele. (Toimunul aitas silma peal hoida Forte.)

Lahendusi COVID-19 mõjule on asunud otsima ka Euroopa Komisjon. Praeguseks on välja kuulutatud konkurss leidmaks startupe ja SMEsid. “Hack the Crisis” korraldajad kutsuvad oma konkursil osalenud startupe üles ka seal osalema.

"Hack the Crisis"
Foto: erakogu

2020 minutit


Aktiivselt kaasamõtlejaid on teisigi. Üheks suurepäraseks näiteks on Vanalinna hariduskolleegiumi kitarriõpetaja ja Guitariumi juht Julia Reinman, kes on algatanud projekti “2020 minutit Eesti kultuuri heaks”. Pealkiri viitab kutse sisule: inimesi kutsutakse vabatahtlikult Eesti kultuuri heaks panustama. “Ilmselt saab iga tänulik kultuurisündmuse külastaja aru, kui palju tehakse tööd selleks, et miski nii väärtuslik publiku ette jõuaks, ning kui suur on kahju, mida ürituse korraldaja praeguses olukorras kannatab. Vääramatu jõud on julm ja laastav. Mul on ettepanek. Palun leia 2020 minutit ehk 33,66 tundi oma vaba aega, et anda oma panus kultuurisektori jalule aitamiseks,” kõlab üleskutse sotsiaalmeedias.

"Palun leia 2020 minutit ehk 33,66 tundi oma vaba aega, et anda oma panus kultuurisektori jalule aitamiseks."

Reinmani sõnul sai algatus algse tõuke sügavast isiklikust murest. “Olen ise kontserdikorraldajana töötanud ja mul lihtsalt vedas, et praeguse kriisi ajal töötan ma teises valdkonnas, kus on natukenegi võimalik eriolukorra tõttu tekkivat kahju hajutada,” ütleb ta. Illusiooni, et kõiki muresid ühe üleskutsega lahendada saaks, tal mõistagi ei ole, seda enam, et suuri kannatajaid on rohkem kui vaid kultuurivaldkonna organisatsioonid. Pühapäeva lõunal oli vastse algatusega liitunud 49 inimest, ent lisandujaid tuli iga tunniga. “Pakutud on igasugu organisatoorset abi – publikuteenindamine, transport, lavaehitus, aga ka näiteks meditsiinilist abi üritusel. Lisaks on vabatahtlikud pakkunud tekstide tõlkimist/toimetamist, dekoratsioonide tootmist, kodulehtede optimeerimise ehk SEO koolitust, abi kommunikatsiooni ja suhtekorralduse vallas ja läbirääkimiste õpetuse töötoa läbiviimist organisatsioonide juhtidele,” kirjeldab Reinman.

Vahekokkuvõtteid plaanitakse tegema hakata umbes nädala pärast. “Selleks ajaks on ka kultuurikorraldajad võib-olla esimesest šokist toibunud ja valmis abi vastu võtma – kas siis kohe või veidi kaugemas tulevikus. Mitmed kultuuriorganisatsioonid on juba aastaid väga tublisti vabatahtlikke oma tegevustesse kaasanud, aga kindlasti on neid, kes seda veel teinud pole, kuid kes seda nüüd hädasti vajaksid,” usub Reinman. Soovijad saavad algatusega liituda Facebookis leheküljel https://www.facebook.com/2020minutit/.

Viimaks mõnevõrra ebaajakirjanduslik üleskutse lugejatele: üleüldise löögi pehmendamisel saab kaasa mõelda igaüks. Head ideed, hoolimine, kaasa- ja edasimõtlemine on neil päevil oluline lisaressurss, mille abil kriisi tagajärgi vähemasti mingil määralgi maandada.