Kumu kolmanda korruse vallutasid saatuslikud naised ja androgüünid

Kumus avati äsja efektse kujundusega ülevaatenäitus dekadentsist eesti kunstis. See murranguline ja siiani mõjus maailmanägemise viis pole meie kultuurist kuhugi kadunud, kinnitab näituse kuraator Lola Annabel Kass.

Miks te just praegu, 2017. aastal dekadentsi teema üles võtsite?

Ma ei valinud otseselt selle järgi, et 2017 on dekadents oluline. See on minu doktoritöö teema. Kuid muidugi on näitusel palju teemasid, mis on tänapäevalgi aktuaalsed. Näiteks on meil ruum „Hümn ilule”, mis räägib dekadentsi iluideaalidest. Üks iluideaale on androgüün, kes tähistab mõlemale soole omistatud tunnusjoonte põimumist. Androgüüni alla kategoriseerub ka üks dekadentsi populaarsemaid karaktereid: dändi. Teda võib iseloomustada naiselikuks peetud omadustega nagu graatsiline füüsis, edevus, ülitundlikkus ja nartsissism. Nartsissism, mis on praegugi esil tänu YouTube’ile ja Instagramile, oli ka dekadentsis palju käsitletud teema. Dekadendi puhul kehtib moto: „Kõigepealt armastan ennast ja siis võib-olla ka kedagi teist.” Palju on ka enese jõulist demonstreerimist. Näiteks Karl Pärsimäel on pärlitega autoportree, kus ta on oma huuled punaseks värvinud.