Foto: Priit Simson

Kumu, 28. mai 2015. Tegemist on sündmusega. Eesti kunstiteadlastel õnnestus mõne aasta eest tuvastada ühe maailma esisaja hulka kuuluva kunstniku verest 50% ulatuses eesti geene. Nüüdseks on riikide, pankade ja muuseumite vaheline logistika vilja kandnud ja kadunud poeg (täpsemalt, tütrepoeg), kel nimeks Pettibon, tagasi koju toodud. Vähe sellest, koos Pettiboni loominguga on Kumu kunstimuuseumi viiendal korrusel üleval ühe tuntuma põliseesti kunstniku Marko Mäetamme väljapanek.

Kuigi eelteavitus kõneleb näitusest „Kodus ja võõrsil”, on tegu siiski kahe täiesti iseseisva ekspositsiooniga. Kunstnikud on löödud ka ruumiliselt kahte lehte lahku, üks vasemale, teine paremale. Kindlasti on Mäetamme ja Pettiboni formaalse paaripaneku taga suuremad strateegilised eesmärgid, aga sisuliselt on tegu eraldi ühikutega. Paberil on mõlema kunstniku looming sarnane – koomiksilaadne, popimõjuline, teksti ja pilti koos kasutav jne –, aga mõlemal näitusel käinuna tuleb nentida, et hingesugulastega tegemist pole. Niisiis on see mõistuseabielu, aga mis siis ikka, võib ju võtta ka nii, et vaataja saab ühe näituse asemel kaks. Kahjuks kipub kuulsa väliskülalise saabumist ümbritsev elevus meedias varjutama asjaolu, et sealsamas kõrval on näha Marko Mäetamme üht kõige tihedamat ja suurejoonelisemat, viimase kümnendi loomingut kokkuvõtvat väljapanekut.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: