Maria Klenskaja (vasakul) ja Ülle Lichtfeldti vahel on särav lavakeemia. Foto: Alan Proosa

Üks puhas ja hubane äärelinnakorter 60-aastase vanatüdruku ja tema emaga. Argitoimetused, tagasihoidlik õhtusöök (puder) ja üksteisele ettelugemine (Dickens). Ühel õhtul heliseb aga ootamatult uksekell ning ukse taga seisab lillede ja šampanjaga tundmatu mees, kelle tulekust algab elu segamini paiskav lugu. Kohtuvad inimlik narrus ja õrnus.

Nadežda Ptuškina kirjutatud ja Peeter Raudsepa lavastatud „Kuni ta suri” tuletab meelde nii elu kõikvõimalikkust, surelikkust, haavatavust kui ka seda, kuidas salajane usk muinasjutulisusse võib parandada üksinduse hingehaavad. Kõige selle keskel saab kõvasti naerda nii iseenda kui ka elu veidruste üle. Üllatav girl-power-etendus Raudsepalt!

« Avalehele 0 Kommentaari