"Peod ei ole minu projekt, vaid kogukonna projekt. Kaalukad otsused sünnivad laiapõhjaliste koosolekute raames. Suunda muutvaid otsuseid ei võta kunagi vastu üks inimene," ütleb Margus Toomla. Foto: Rauno Volmar

Laulu- ja tantsupidusid on pea iga eestlane harjunud pidama natuke nagu enda omaks. Nende korraldamine on pehmelt öeldes vastutusrikas ülesanne, mille tulemusi jälgitakse kullipilgul. Selleks, et traditsioon jätkuda saaks, teevad tööd paljud inimesed. Kui igal peol on oma loominguline meeskond, siis pinnase selleks, et peadirigentide ja -lavastajate nägemused saaks teostuda, loob Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Äsja valiti sihtasutusele uus juhataja. Margus Toomla pole (40) selles maailmas kaugeltki uustulnuk. Rahvatantsuga on ta tegelenud noorukieast alates. Hobikorras juhib ta ühes rahvatantsumaailma legendi Maido Saarega praegugi täiskasvanute tantsurühma Kindakiri. Ta oli 2017. aastal toimunud noorte tantsupeo “Mina jään” pealavastaja. Kui siia lisada veel 13 aastat Tallinna linnasüsteemis ning taust õpilasmaleva rühmajuhina, saab kokku üsna eeskujuliku komplekti omadusi.

Esiteks palju õnne ja ühtlasi kaastunne uue ameti puhul. Koroonapandeemia tingimustes suurürituste plaanimine tundub üsna tänamatu. Kui palju sa ise selle pärast muretsed, millisesse aega uue ametikoha vastuvõtmisel sattusid?

Ega ma väga muretse. Ajad on erinevad ja vastavalt sellele tuleb tegevusi planeerida ja olukordi vaadata. Mis siin ikka. Mäletan, et kui 2008. aasta sügisel Pirita Vaba Aja Keskuse juhatajana alustasin, siis tuli kohe suur majanduslangus. See oli sel hetkel kõigi jaoks ootamatu.

Palun räägi pisut lahti, mida Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja töökohustused eneses hõlmavad?


Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhifunktsioon on korraldada pidusid ja valmistada ette kõik sammud, et need saaksid toimuda. See algab loominguliste meeskondade loomisest. 2022. aastal toimuva XIII noorte laulupeo peadirigent on Pärt Uusberg ja tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman. Nemad oma meeskondadega loovad pildi ja meie peame neile esmased tugistruktuurid looma, kus nad oma ideid arendada saavad. Teine pool tööst hõlmab seda, kuidas me sellest peost räägime. Sihtasutuse ülesanne on ka visuaali loomine, raamatute ja kirjelduste lauljate-tantsijateni viimine, õppeprotsesside koordineerimine. Lõpuks peab Tallinn ühel hetkel kõik osalised siin vastu võtma, korraldama logistika ja turvalisuse. Need on suured nüanssides kinni olevad tegevused. Peod on 2+3 süsteemis ehk siis pidevalt on nii, et kui üks pidu lõpeb, on teised meeskonnad juba paralleelselt tööd alustanud. Lisaks kõik jooksvad teemad. Praegu tulevad juhendajate palgatoetusprogrammid, lisaks kõikvõimalikud arendusprogrammid, näiteks Kalevi staadioni uuendused. Sellised teemad jõuavad ka Sihtasutuse lauda, kus meil on kaasarääkiv roll. Aga seal laua taga on palju osapooli.

Mainisid kollektiivide juhtide palgatoetust. Selleks on plaanitud 2,7 miljonit eurot eesmärgiga aidata kaasa laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumisele. Mida selle summaga teha saab? Juhendajad hakkavad aitähi asemel tõepoolest väärilist palka saama?

Kindlasti on see abiks ja toetuseks, aga kokkuvõtteid saab teha alles mõne aja pärast. Ideed on toredad ja paberile pandi kõikvõimalikud kriteeriumid, kuidas neid toetusi saab. Tore on, et Kultuuriministeerium toetab meie rahvalaulu ja rahvatantsu. See on vajalik, sest meie koori- ja tantsujuhtidel on väga madalad tasud. Meil on palju lauljaid ja tantsijaid, aga õpetajate keskmine iga on muutunud üsna kõrgeks. Vaja on kaasata noori ja näidata, et see elukutse on väärtustatud, näidata selle perspektiivi. Tantsu- ja laulupidu on üks väljund. 2017. aasta laulupidu oli hea näide. Lauljate ette toodi palju noori dirigente. Seal õppisid nad kogenud dirigentide kõrvalt ka korraldamise poolt. Nii rikastame me pilti.

Pilt Margus Toomlast ja lauluväljakust on juba aastaid justkui kokku seotud.
Foto: Rauno Volmar


Põhitöö kõrvalt juhendad ka rahvatantsurühma. Mis on olnud sinu motivatsiooniks seda tööd järjepidevalt teha?


Pean ütlema muidugi seda, et igapäevaselt ma tantsujuhendaja ei ole, teen seda hobi korras tantsurühmas Kindakiri. Töötan tänaseks juba 13 aastat ka linnasüsteemis ja olen saanud palju kogemusi nii kultuuri-, sotsiaal- kui noorsootöövaldkonnas. Aga ka tantsuõpetaja teadmiste ja oskuste arendamine on minu jaoks väga oluline. Ja äärmiselt tore on nädala keskel oma kollektiiviga kokku saada ja koos tantsida! Selles on nii palju kirge! See on kollektiivne jõud ja väga tugev side. Teen seda tööd koos Maido Saarega, toreda ja võrratult energilise inimesega, kes on olnud ka minu esimene õpetaja.

Mul on huvitav sind kuulata, sest kui räägid linnaga seotud tööst, siis on ka sinu hääletoon ametlikum ja asjalikum, aga kui räägid tantsimisest, siis muutub hääl oluliselt kirglikumaks. Mina tean sind seejuures hoopis Tallinna õpilasmalevaga seoses. Oled rühmajuhina nii oma noori tantsima pannud kui neile meeldejäävaid rühmalaule kirjutanud.

Muuseas, mulle meeldibki tohutult õpetada. Nii kihvt on oma rühmale tantse õpetada! Ja samamoodi oli ka malevarühmadega. Noortega tegelemises on nii palju rõõmu ja põnevust. Aga selle kõrvalt pean ütlema, et tegelikult naudin ma ka bürokraatlikku tööd. See ei tähenda, et tõstan päevad otsa pabereid ühest hunnikust teise. Selles töös on palju arenguvõimalusi, uute paremate süsteemide ja teenuste loomist. See on ka äärmiselt põnev, mis sest, et see ei ole selline looming, mille tulemusel sünnib tants või laul. Selles on väga palju missioonitunnet.

Aga laulmisega jõuad veel tegeleda?

Kodus, koos lastega, ega ma väljaspool laulagi. Aga mängin pilli. 2017. aasta noorte tantsupeol, kui olin pealavastaja, tegin endale kingituse ja ostsin Teppo tüüpi Eesti lõõtspilli ja olen hakanud seda vaikselt harjutama. Tahtsin väärtustada ka pillimängu.

Traditsioonide hoidmine ja väärtussõnumite loomine käivad laulu- ja tantsupeo puhul käsikäes. Kõlavad sõnad, aga kohati on natuke raske aru saada, mida nad siiski tänapäeval võiksid tähendada. Alati ei ole ka üheselt selge, millise aja traditsioone hoidma peab, sest rahvakultuur pole ajas muutumatu. On ju näiteks Kihnu naised pidanud vaidlusi maha pidama, et nad ei saa kanda oma rahvarõivaid sellisel moel nagu korraldajad ette kirjutavad, sest see ei sobi nende täiesti elusa rahvakultuuri kombestikuga. Kuidas te neid teemasid enese jaoks korraldajatena mõtestate?

Alati ei ole tõesti mustvalgeid lahendusi. Mis puudutab tantsurühmade ja laulukooride repertuaarivalikuid või rahvarõivaste kandmise traditsioone, siis liigub see pidude korraldamise puhul suuresti loomingulise meeskonna sfääri. Kolm väga olulist meeskonda töötavad alati sünergiliselt koos: tantsupeo meeskond, laulupeo meeskond ja sihtasutus, kus on töötajad aastaringselt. Eraldi valmistatakse ette veel rahvamuusikute pidu ning näiteks ka rongkäiku. Kõik sellised valikud räägitakse kunstilistes meeskondades läbi. Eks ikka otsitakse tõde ja parimat lahendust.

Millised võiks olla peamised märksõnad väärtussõnumite edastamise puhul ja kui palju need ajas muutuvad?

Eks erinevatel aegadel tõusevad erinevad väärtussõnumid esile. Kui valime tantsupeo tantse, siis tuleb arvestada, et paljud tantsud on põhisammustikuna ammu-ammu kirjeldatud. Vaatame, et need sammud oleksid ikkagi sees. Eks paljudes tantsudes tuleb juurde uut liikumiskeelt ja nippe, ent taas on lõpuks kollektiivne otsus, kuidas leida parim tasakaal. Oleme tantsupidudel olnud paari peo jagu natuke konservatiivsemad. Noorte peol on ju peamiselt koolilapsed, nii et oleme püüdnud hariduspilti suunata pärimuslike tantsude poole. Sellistele teemadele mõeldakse koolihariduses viimasel kümnendil üha rohkem.

Väärtused on peidus ka uutes ja rikastavates asjades. Tuleb lihtsalt need üles leida, ehkki neid ei ole nii lihtne ükshaaval nimetada. Eks meil ole ju ka elus erinevad väärtused. Ilusa muusika hoidmine ja uue hinge rikastava repertuaari loomine on väga oluline. Näiteks 2009. aasta tantsupeol kõlas “Tuulevaiksel ööl”, mis oli nii lihtne ja geniaalne lugu, et ka kümme aastat hiljem on see paljude inimeste telefonihelinaks. See on jäänud meisse sügavalt.

Üks hästi oluline koht on see, kui valitakse välja pealavastaja ja peadirigent, kelle lähteideest tulenevalt hakatakse kava kokku panema. Inimesi, kes toetavad ning kaasa mõtlevad ja räägivad, on palju, ent lõpuks peab tulemus siiski lähtuma neist väärtustest, mida soovivad edasi anda pealavastaja ja -dirigent.
Margus Toomla
Foto: Rauno Volmar

Kas eesootava XIII noorte laulu- ja tantsupeo kohta saab juba mingisuguseid veksleid anda? Kas või selles osas, mis puudutab viimati palju tähelepanu saanud küsimust, kus sugugi mitte kõigil kollektiividel ei olnud võimalik enesele nõutud riideid osta.

Pidudest räägivad ühel hetkel nende juhid, kes avavad ideid oma sõnadega. Aga pean ütlema, et tantsupidu on üks äärmiselt oluline nähtus meie rahvarõivaste hoidmisel. Laulupidudel on kooridel tihtilugu oma kooririietus, mõnel on sealgi rahvariided. Aga just tantsupeol oleme hoidnud seda liini, et oleks korralik rahvarõivas ja tänu sellele on tänasel päeval paljudel rühmadel, aga ka inimestel isiklikult rahvariided olemas. See on tohutult oluline. See tõstab tantsupeo enda väärtust. Esiteks sellepärast, et rahvariided on väga efektsed, aga teisalt on tantsupidu teatud tähenduse või mõtte saavutanud ka selle kaudu, et nende kaudu tehakse mustreid ja jooniseid. See on tantsupeo eripära, kultuurikild, mida tuleb hoida.