Laulud eesti abielulüürikast
Lepo Sumera ammutab uusi leide rahvaluulest, taustaks moodne feministlik maailmavaade, mis astub vaidlusse mehekeskse suhtumisega
Leidsin väheldase otsimise peale mõned tekstid eesti rahvaluule antoloogiast. Nende laulude mõttekäik ja sõnakasutus pole vist võõrad kellelegi, seetõttu pani mind isegi natukene imestama, et neid värvikaid lugusid pole "kunstmuusikas" palju kasutatud.
Ei maksa aga kunstiga liiga elukaugeks minna! Eks ortodokssemale "tõsise muusika" viljelejale võib nii mõnigi siinne väljendus tunduda liiga otsekohene, kuid nii see elu on ja nii on sellest abielukesest ju sajandite vältel ka lauldud. Vahest mõtled, et küll on ikka meie eellastel siin halli taeva all kirev elu olnud!
Ei saa mitte vaiki olla!
Alguses plaanisin kirjutada vaid kolm laulu, kuid nüüd ei saa kuidagi pidama ja järge tuleb kogu aeg juurde. Terved leheküljed luulet lausa nõuavad toomist tänapäeva. Kui kellelgi kuulajatest meenuvad veel mingid sellised tekstid, paluks sellest mulle kohe teatada, sest ei saa mitte vaiki olla!
Niisiis - milleks hakata oma kalli kaasa nimetamiseks uusi sõnu välja mõtlema, kui sajandid on tema jaoks välja lihvinud igasugu toredaid ja värvikaid hellitusnimesid. See võiks olla laulu "Heal naisel mitu nime" motoks. Antud tekstid on küll Helmest ja Viljandist pärit, aga ei maksa arvata, et muud Eestimaa kandid on hellitusnimede väljamõtlemisel olnud vähesema viljakuse ning fantaasiaga. Eks need armusõnad ole ju tänapäevalgi juurdunud, kuid rahvatarkusele toetumine annab kindlust ja jõudu neid termineid oma igapäevases elus ikka julgemalt pruukida.
"Mu kullake mu kallike" (Aegna saarelt) on omamoodi minimalistlik lembelaul oma elukaaslasele. Pole siin külmas kliimas pikka lillerdamist midagi! Aga, et ta hästi meelde jääks ja sisu arusaadavamaks saaks, tuleb teda mitu korda korrata. Sellist sugereerimist ongi perekonnaelus tihti vaja kasutada. Sellega võib kvantiteet kvaliteediks üle minna. Nii on see laul siinses tsüklis refrääniks, et laulu sisu kindlamalt meelde jääks.
Naiste kiindumus - "Must naine Võhmast"
Meeste maskuliinse ja jõulise käitumise kohta on naisterahvad alati erutuvust, austust ja lugupidamist tunnetanud ja seda oma kiindmustes ka väljendanud. Nii pole siingi Pilistvere "Meesi merepulli" kiidulauluna tõelistele meestele mingi erand.
"Must naine" Võhmast. Laulu alguses võtab laulja kogu süüdistuse raskuse täielikult enda kanda - ise ta ju magas maha aja, mil toredamaid naisi jagati kui see kullake, mis temale sattus! Vahetevahel tundub ju ikka, et teistel on paremini vedanud. Aga pole halba ilma heata - abikaasa kallal nähakse tublisti vaeva ning tänu sellele visale tööle teeb laulja laulu lõpus rahvale teatavaks oma avastuse kalli naise isepäise käitumise kohta teatud olukordades.
Igas korralikus laulutsüklis peab olema ka vähemalt üks kurb laul. Siinses laulude reas on kõige nukramaks "Kaua mees leinab" (Vigala). Eks surm ole üldse üks masendav asi, oma kalli kaasa matmine aga hoopis rõõmuta töö. Siiski saab sellestki suurest murest lauluga abi ja leiab rahvatarkusest hinge- ning ihutröösti.
LEPO SUMERA
