Leidlikkus ja kõrgtehnoloogia käsikäes
Adolf Loos (1870–1933) oli Austria kuulsamaid arhitekte. Olles 19. sajandi lõpul USA-s, sai ta mõjutusi Chicago koolkonnalt. Aastatel 1924–1928 töötas Loos Pariisis. Loos ütles resoluutselt lahti juugendlikust esteetikast ja rajas teed funktsionalismile. Ta teatas, et igasugune ornament on kuritegelik, selle asemel tuleb lähtuda lihtsast geomeetrilisest vormist, mis vastab hoone funktsioonile. Samuti on ta kujundanud interjööre ja tarbeesemeid. Viin oli olnud üks juugendi pealinnadest ja funktsionalismiga harjumine võttis seal aega.
Väike õppetund eesti disainile
1927. aastal asutati designaustria, mis on omal alal üks vanemaid ja suurimaid professionaalseid ühendusi. Tänapäeval on ühenduses liikmeid 1300 ringis. Näitusel on 50 disaineri tööd. Disainifirmad , -laborid ja -stuudiod teenindavad oma kliente kõikvõimalikes valdkondades: helikopterid, autod, mootorrattad, mööbel, rõivad, televiisorid, arvutid, lauanõud, graafiline disain jne. Näitusel näeb isegi beebide hügieenivahendeid. Kuna tegemist on tootedisainiga, siis on enamasti ära märgitud vaid firma nimi, sest tooted on valminud kollektiivse tööna. Mõningaid autoreid on ka eraldi välja toodud (Michaela Martinek, Kurt Altendorfer, Gerhard Walch). Kuigi etiketaažis kohtab salapäraseid nimetusi: KTM 119 Rc8R,
Spirit Design Innovation Branding, I. D. Pool Industrian Design jm, leiab näituse bukletis firmade nimed ja e-posti aadressid – ehk on näitusest ja infost kasu ka meie võimalikele tellijatele.
Meil räägitakse rohkem kunstilisest unikaaldisainist, vähem tootedisainist. Austerlased näivad rõhuvat just viimasele. Kuid näitusel olevad tööd pole vähem kunstilised, kohati isegi kunstilisemad ja esteetilisemad kui unikaaldisain. Asjata pole näituse pealkirjas sõnad „innovatsioon” ja „tehnoloogia”. Heas disainis käivadki need käsikäes. Innovaatilisust pole vaja mitte ainult nutika lahenduse leidmiseks, vaid ka uute tehnoloogiate väljamõtlemiseks.
Austerlaste näitusel näeb disaini tõepoolest seinast seina. Seda mitte niivõrd taseme erinevuse, kuivõrd valdkondade poolest. Mida kõike siin ei ole: mootorratas, suusasaapad, imikulutid, funktsionaalne aluspesu, tugitoolid, pannid, laste mänguasjad jm. Usun, et seda kraami tavalisest kaubamajast osta ei saa, ikka firmapoodidest. Meil on sinnamaani veel pikk tee minna. Mitte et meie disainerid oleksid halvemad, vaid meil ei väärtustata ei disaini ega kogu visuaalset kultuuri tervikuna.
Ometi tahaksime elada keskkonnas, mis oleks huvitav ja kaunis.
Näitus
„Austria disain, innovatsioon ja tehnoloogia”
