Ma ei saagi lapsi, miks?
Lastetus on Eestis kõige suuremaks mureks 30-ndates eluaastates naistele ja meestele. Neile, kes aastaid tagasi suguelu alustades enesekaitsevahenditele ning sugulisel teel levivatele haigustele piisavat tähelepanu ei osanud pöörata. Kas siis teadmatusest või ükskõiksusest.
“Põhilised lastetuse põhjused on sugulisel teel levivad haigused ja raseduse katkestamine. Mõni salakaval haigus võib jääda algjärgus avastamata, kuid hiljem teeb see tohutut laastamistööd,” selgitab Peeter Karits lastetuse ravi ja meditsiinigeneetiliste uuringute kliinikust Ferthal. Kõige salakavalamatena nimetab ta klamüüdiat ja gonorröad. Haigused ei kulge enam ägedatena ja kui kaebusi pole, siis ei oska inimene ka arsti poole pöörduda. Varjatult kulgevaid põletikke esineb rohkem meestel.
Naistearst Kai Haldre ütleb, et arvestades seksuaalsel teel ülekantavate haiguste oluliselt suuremat esinemissagedust Eestis kui Põhjamaades, on loogiline arvata, et need on meie inimestel sagedasemaks viljatuse põhjuseks kui nendes riikides, kus selliseid haigusi vähem. “Tuleb arvestada, et klamüdioosi hakati Eestis diagnoosima ja ravima alles 1990. aastate alguses, palju hiljem kui arenenud riikides,” märgib Haldre.
Mõnutunne suurem kui soojätkamise tung
Seksuoloog Imre Rammuli sõnutsi on eluterve kriitikavabadus inimese üks omadustest – ikka mõeldakse, et ega see minuga juhtu ning aids või klamüüdia hakkavad külge teistele. “Kui kihk on suur, siis võib kaitsevahendite kasutamine kahjuks meelest ära minna küll,” nendib Rammul. Psühholoogiline nüanss seisnebki selles, et soojätkamise tung kipub mõnutunde nautimisest tahapoole jääma.
Eestis on lastetuse põhjusena naistel esikohal munajuhade ja emaka limaskesta kahjustused. Munajuhade kahjustuste põhjuseks ikka kunagi põetud haigus – klamüdioos, gonorröa, urea-plasmoos või mükoplasmoos. Või siis abort.
Kuidas üks või teine haigus mõjub, sõltub osaliselt selle inimese organismi/kudede loomulikest kaitsemehhanismidest – need on teatud määral looduse poolt kaasa antud. Korduvad sisemiste suguteede põletikud naistel suurendavad viljatuse riski oluliselt – kolme haiguseepisoodi järel on tõenäosus munajuhade sulguseks 50%. “Kõige halvem kombinatsioon on raseduse katkestamine (abort) diagnoosimata ja ravimata põletiku foonil. Kirurgiline vahelesegamine olukorras, kus haigustekitajad on juba suguteedes, tekitab enamasti raske sisemiste suguorganite põletiku, mis üks ja teine kord võib haiglaravi ja isegi kiiret lõikust vajada.
Soovimatu raseduse ja seksuaalsel teel levivate haiguste riskitegurid suurel määral kattuvad,” tõdeb Haldre.
Abordiregistri statistika järgi esineb abordijärgseid tüsistusi 24 tunni jooksul alla 1% aborditegijatel. Tegelikult avalduvad tüsistused hiljem – nädala-paari jooksul pärast aborti. Nende esinemissageduse kohta pole aga statistikat.
Lisaks võivad munajuhade funktsiooni häirida väikese vaagna liitelised muutused, mille põhjusteks võivad olla pimesoole, suguelundite ja kõhuõõne operatsioonid või endometrioos (haigus, mille korral emaka limaskest kasvab ja toimib väljaspool emakat). Endometrioos kahjustab munasarju ja tekitab suguorganites liitelisi muutusi. Endometrioosi esineb 1–7% viljakas eas naistel, kuid haiguse põhjused on jäänud siiski selgusetuks.
Suguhaigused võivad mõjutada raseduse kulgu, põhjustada selle katkemist, enneaegset sünnitust või kahjustada otseselt loodet. “1990-ndatel sündisid üle paljude aastate Eestis jälle kaasasündinud süüfilisega lapsed, uuel aastatuhandel HIV-positiivsed lapsed,” nendib Haldre.
Rohkem ja püüdlikumat seksi ei aita
Meestel on lastetuse peamiseks põhjuseks samuti sugulisel teel põetud haigused, mis tekitavad kroonilisi probleeme munandites, jättes jälje seemnerakkude kvaliteedile. Muide, arstid oskavad naiste puhul lastetuse põhjuse öelda neljal viiendikul juhtudest, meeste puhul on see arv aga vaid üks viiendik.
“Viljatuse probleemi seostatakse tihti ainult naisega – ka ajalehtede pealkirjades – ja probleemile lahenduste otsimine jääb nii mõnigi kord toppama selle taha, et mees ei julge või pole nõus arsti juurde kontrolli pöörduma. Sellel on oma kultuurilised ja ajaloolised põhjused, mis aja jooksul ilmselt taanduvad,” ütleb Haldre.
Rammuli sõnul kardavad mehed saatuslikku teadet, et nende seemnevedelikuga on probleeme. Nad visklevad ikka tükk aega, enne kui naistel õnnestub neid arsti juurde suunata. “Pigem suunavad nad oma energia püüdlikumale ja rohkemale seksile. Aga see pole lahendus. Ega ilmaasjata öelda, et parim rasestumisvastane vahend on seks kaks korda päevas. Seemnerakud ei jõua siis lihtsalt küpseda,” möönab Rammul.
Rusikareegel on see, et kui aasta jooksul pärast otsust perekonda laps muretseda naine regulaarse suguelu puhul ei rasestu, siis võiks juba kahtlus tekkida, kas ei ole tegemist mõne tõsise probleemiga, mis takistab loomulikul teel rasestumist. Kui rasestumata möödub kaks aastat, siis peaks päris kindlasti arsti poole pöörduma. “Selge see, et aktiivsemat suguelu elavatel paaridel on šanss rasestuda tunduvalt suurem kui neil, kes korra kvartalis seksivad,” möönavad arstid.
Kõige vääram on siiski müüt, et konkreetne mees või naine ei saagi lapsi. Saavad küll. Kasvõi kunstliku viljastamise teel. Aga tõsi on see, et paljudel tuleb katsetada enam kui kaks-kolm korda. “Viienda protseduuri järel on rasestunud enamik naistest,” rahustab doktor Karits.
Suguhaigused
Kõigis endistes sotsialismimaades toimus 1990-ndate esimeses pooles kiire suguhaigustesse nakatumise tõus, seda ka Eestis. Näiteks süüfilisse haigestumine kasvas üle 20 korra, võrreldes 1980-ndate lõpuga. Kuigi Eesti statistika on üksjagu puudulik (sellel perioodil paranesid ka diagnoosimise võimalused), on avaldatud, et alates 1990-ndate lõpust on suguhaigustesse nakatumine järjest vähenenud. Vaid klamüdioos ei ole sellise kiirusega taandunud. Viljatuse aspektist on see üks ohtlikumaid, sest naistel tihti kaebusi ei esine, aga põletik võib suguorganeid tugevalt kahjustada.
Meeste viljatuse põhjused: seemnerakkude arvu ja kvaliteedi muutused
Meeste viljatus võib tuleneda kaasasündinud arenguhäiretest (munandite laskumatus), hormoonhäiretest, kroonilistest suguteede põletikest, nakkushaigustest (mumps), munandiveeni laienditest (varikotseele), kromosoomhaigustest (Klinefelteri sündroom), närvisüsteemi kahjustustest, stressist ja eluviisist. Sugulisel teel levivad haigused ning tsüstilise fibroosi geeni mutatsioonid võivad põhjustada seemnerakkude transportimise teede kajustusi. Mehe viljatust võivad põhjustada toksilised faktorid (raskemetallid, orgaanilised ühendid, alkohol, tubakas ja ioniseeriv kiirgus), ravimid (tsütostaatikumid, Ca-antagonistid, anaboolsed steroidid ja psühhotroopsed ravimid) ning traumad. Mehe viljakust saab hinnata seemnevedeliku analüüsi abil.
Allikas: www.ferthal.ee
