Mari Tarand - justkui saadik Linnutee teisest servast meie igapäevases mölamaffias
79-aastaselt meie seast lahkunud Tarandit jäävad kaasteelised meenutama kui tarka ja sooja inimest, kelle emakeel laulis ning keda kuulates püüdis igaüks olla veidi parem ja targem inimene. Või nagu ütleb ööülikooli vedur Jaan Tootsen: „Meie igapäevases mölamaffias oli ta nagu saadik Linnutee teisest servast.”„Mariga oli koos hea ja kerge olla, samas kolleegi ja sõbrana piisavalt nõudlik, ega ta kogu aeg ei tulnud ka pai tegema,” sõnas Tootsen. Tarand oli tema sõnul inimene, kelle aju sisaldas „terabaitide kaupa keelt ja kirjandust, mitme põlvkonna kultuurielu, võis sundimatu kergusega lugeda peast tundide kaupa eesti luulet”. Väärika, ajaülese vaimukultuuri saadikuna tekitas tema kohalolu heas mõttes trimmis oleku tunde. „Tšau ja pakaa” tema kuuldes ei öelnud, selg läks sirgu, püüdsid ka ise olla parem ja targem inimene, kõnelda ilusas emakeeles.