Metafoorne üheöösuhe kunstigaleriis
Üldiselt eeldatakse, et intiimset ja erootilist kujutatakse kunstis vastavalt väikeses intiimses formaadis. Olga Temnikova vajutab aga pedaali. Formaadid on suured ja väljakutsuvad. Esmapilgul võib näha vaid mingeid roosakollakaid lihamägesid, kuid lähemal vaatlusel ilmnevad fragmendid stseenidest, mis on erootika ja soft-porno piirimail.
Tegelikult on need maalid omamoodi metafoorid. Näituse pealkiri „One Night Stand” (üheöösuhe) tahab öelda, et traditsioonilise abielulise mehe-naise suhte kõrvalt võib leida mitmeid seksuaalse suhtlemise vorme. Näiteks meenub mulle ühe seksuoloogi kogemus. Tema juurde tuli naine, kes kurtis, et mees ei tunne enam seksuaalset tõmmet, pidevalt käib komandeeringutes koos oma ülemusega. Ja selguski, et põhjuseks oli homoseksuaalne suhe. See oli naise meelest isegi parem, kui et tema mehel oleks olnud suhe mõne teise naisega.
Tekstiosa „Meelis ja Vjatško” on kirjutanud Sven Kivisildnik. Üks fragment sealt: „Lugu põhineb vana testamendi maailmaloomise versioonil ning tänapäeva mütoloogia – televisiooni – harmoonilisel kooskõlal; rahvaste sõpruse ja seksuaalvähemuste murede ning rõõmude seos on tahtlik õnnelik lõpp ja tuleb puhtast südamest.”
Temnikovale tekitab probleeme kunstniku ja kunstiarmastaja, -koguja suhe, mis on nagu patriarhaalses perekonnas: materiaalse poole eest vastutab mees, emotsionaalse poole eest naine, s.t kunstnik. Arvan, et see on metafoor, sest näiteks võib kuraator olla naine, kes on praegusel juhul mehe rollis, ja kunstnikud mehed, kes on naise rollis. Võib ka öelda, et sel juhul on tegemist pigem ema-poja suhtega. Teine näituse kaasautor Ilya Nartov püüab aga tõestada, et mehest kunstiarmastaja võib hakkama saada ka ilma naiskunstnikuta.
Alla 16 a keelatud
Veel arutletakse tellimustöödega seostuva prostitutsiooni ja sellele vastanduva masturbatsiooni mõiste üle. Viimasena öeldu puhul rahuldab kunstnik ainult iseenda loomingulisi vajadusi, mõtlemata kuraatoritele, kriitiku ja publiku arvamusele. Need ongi kaks äärmust. Ühelt poolt kunstnikud-konjunkturistid, teisalt elevandiluutornikesse sulgunud kunstnikud. Temnikova ei anna selget vastust, milline peaks ideaalne perekond välja nägema. Kuid igal juhul on ta originaalsel viisil tõstatanud neid igivanu küsimusi. Tegelikult samu küsimusi, mida ikka ja jälle esitatakse abielu ja inimese seksuaalkäitumise kohta.
