See on lugu tavalisest, väga soojast naisest. Piiskhaaval jutustab ta oma kasvamise ja kujunemise loo, häbenemata ebakindlust ja kahtlusi, mis on saatnud teda läbi kogu elu. Foto: Manuel Balce Ceneta

„Miks te selle raamatu kaasa valisite?” ei suutnud ma tollelt sümpaatselt Saksa õpetlaselt küsimata jätta. Ta oli peaaegu lõpus, mina poole peal ja prantslanna päris alguses. „Mulle meeldivad tugevad naised. Mu oma naine on ka... Oo, kui võimas, kuigi pealtnäha nii ei paistagi. Usun, et tugevate naiste käes on tulevik. Turvaline tulevik.” 

Ta lisas veel, et uskus Michelle’i soovi kunagi presidendiks kandideerida, huvitus tema mõttekäikudest ja tulevikupildist, kuid pärast selle raamatu lugemist mõistis, et ilmselt ei juhtu seda iial. 

« Avalehele 82 Kommentaari