Mida on heterol õppida geidelt?

Järgmise nädala lõpus kolmandat korda toimuva Eesti ja ülejäänud Balti riikide esimese LGBT-filmide festivali Festheart korraldajad ei ole mõelnud vaid geidele-lesbidele, vaid ka heterotele. Sealjuures on filmidest õppida nii teismelistel kui ka eakatel.

Kolme aasta eest ilmavalgust näinud festival on nüüdseks laienenud ka Tartusse ja Pärnusse. Esimesel korral mõnedest organisatsioonidest kõlanud pahameeleavaldused on varasemaga võrreldes vaibunud, vastuseisjate hirmud pole täide läinud. Üritust veab endiselt Keio Soomelt, kelle põhiamet on Viru-Nigula vallas kultuuri- ja noorsootöö juhtimine.

Festival toimub juba kolmandat korda, aga vist võiks taas üle rääkida, mis on Festhearti eesmärk. Tegu on küll LGBT-teemaliste filmidega, aga üritus on mõeldud ka teistele?

Lõppude lõpuks on tegemist eelkõige filmifestivaliga ja mitte ainult Rakveres, vaid üle Eesti. Meie missioon on tuua Eestisse filme, mis siin üldiselt ei linastu, mida tahaks ise toredas seltskonnas vaadata ja ka teistele näidata. Paljuski on tegu filmidega, mis toovad maailmafestivalidelt auhindu. Sealjuures on meie üks sihtrühm heteroseksuaalsed inimesed, kes ei saa aru, mida täheühend LGBT tähendab. Me tahame murda stereotüübi, et kui sa ütled „geifilm”, siis väga paljud arvavad, et räägid pornost. Tegelikult on tegemist samasuguste filmidega nagu need, mida me iga päev kinos vaatame. Võib-olla nad on keskmisest isegi paremad, sest nad on festivali jaoks hoolikalt valitud.