"Thelma ja Louise" Kaader filmist

Seitsmendat korda toimuv Ameerika kultusfilmide festivali avab seekord Sam Mendesi 1999. aastal valminud ja 5 Oscarit võitnud “American Beauty”.

Film mitte ainult ei võitnud 5 Oscarit, vaid edestas nii parima filmi, režissööri, meespeaosatäitja, stsenaariumi kui ka operaatoritöö kategooriates samal aastal valminud filme nagu "Fight Club", "Eyes Wide Shut", "The Sixth Sense", "Magnolia", "The Talented Mr. Ripley", "The Insider", "The Green Mile" ja "The Matrix". "American Beauty" algab stseeniga, kus Lester Burnham (Kevin Spacey) masturbeerib duši all. “See on mu päeva tipphetk, jutustab ta. “Pärast seda lähe kõik allamäge Lester on keskealine mees, kes on tüdinenud olemast täiskasvanu, asudes lõbujanuliselt alaealise järele piidlema - õnnetu moment, kus kunst imiteeerib päriselu, kuigi me tol ajal ei teadnud, et Spacey alaealisi poisse himustas. Huvitaval kombel on “American Beauty” ka Bill Clintoni üks suurtest lemmikutest. Clinton mainis seda aastal 2000, kui Monica Lewinsky skandaal oli üsna värske, tajumata irooniat, et sarnaselt Lester Burnhamile oli ta ka ise keskealine mees, kes oli parasjagu armastuseta kooselus karjäristiga, janunedes noore naise järele. Lesteri naine, Carolin Burnham on silmakirjalik ja materiaalne karjärist, kelle jaoks tähendab õnnelik olemine edukaks olemist. Ta on otsustanud edukas olla ükskõik, mis hinnaga - just nagu Hillary Clinton.

Selle aasta jaanuaris antud intervjuus tõdes Hillary, et kui ta oleks varem teadnud, milline Harvey Weinstein tegelikult on, siis poleks ta temalt oma presidendikampaania jaoks annetatud raha vastu võtnud. Sellele väitele oponeerisid näitleja Lena Dunham ja ajakirjanik Tina Brown, kes väitsid, et andsid Hillaryle juba aastal 2016 teada, et Weinstein on vägistaja ja see tuleb millalgi välja, soovitades tungivalt mehega koostöö lõpetada. Hollywoodi sarivägistaja oli Hillaryle aga liiga oluline liitlane ja edumeelne presidendi kandidaat ignoreeris antud teavet, müües samal ajal end avalikkusele kui feministlikku ikooni. Ronan Farrow, kes kogu Weinsteini loo avalikkuse ette tõi, tänu millele sai hoo sisse ka #MeToo liikumine, on Hillaryt avalikult ka Weinsteini loo summutamiskatses süüdistanud.

"American Beauty"
Kaader filmist

Clintonite hea sõber oli ka Kevin Spacey, kes ilmus mitte väga kaua aega tagasi koos endise presidendiga New York Posti veergudel. Nimelt olid suured sõbrad pedofiil Jeffrey Epsteini eralennukil, kus Clinton poseeris ka Epsteini “sutenööri” Ghislaine Maxwelli ja piloodirõivais seksiorjaga õhukandja pardal, mida kutsutakse ka Lolita Expressiks. Teadaolevalt oli Nabokovile austust avaldaval lennukil tihe külaline ka praegune USA president Donald Trump, kes pidustel lendudel korduvalt pildile jäänud. Väidetavalt ei osanud keegi midagi kahtlustada ja tegemist oli humanitaarsetel eesmärkidel ette võetud reisidega. Tänaseks on Jeffrey Epstein sooritanud vanglas enesetapu, kus kongiesine videosalvestis on kahtlastel asjaoludel hävinenud. Tema “sutenöör” ja eks-tüdruksõber Maxwell on palganud kaks USA mereväe eriväljaõppega meest end 24/7 kaitsma ning teda eskorditakse ühest turvamajast järgmisesse, sest ta kardab oma elu pärast. Weinsteni süüdistavad üle üheksakümne naise seksuaalkuritegudes ja ta on kohtu all. Valgesse majja trügimisel Donald Trumpile alla jäänud Clintonid on oma headest sõpradest lahti öelnud ja toimetavad poliitilises eksiilis, samal ajal, kui Lewinskyst on tänu Clintoni afääri avaliku alanduse psühholoogiliste kahjustuste mõjul saanud küberkiusamisevastane eestkõneleja.

Taasvaatamine uue pilguga
Spaceyt seksuaalses ahistamises süüdistanud kolm tunnistajat surid aasta jooksul ning süüdistused tema vastu kadusid. Lisaks on ta postitanud kergelt öeldes ebatavalisi, lausa ähvarduslikena mõjuvaid karakteris jõuluvideosid oma Youtube’i kanalil - see kõik loob eelduse "American Beauty" taasvaatamiseks täiesti uue pilguga, sest kunagine "liiga musta huumoriga" satiir on osutunud julmaks tõeks, ainsa vahega, et me teame, et "allamäge" ei lähe asjad ainult äärelinnades. Ameerika kultusfilmide festivali "Freedom Fries" lõpetab 1991. aastal valminud, Callie Khouri kirjutatud (parima stsenaariumi Oscar) ja Ridley Scotti lavastatud Thelma ja Louise, mis on ajaproovile suurepäraselt vastu pidanud, seda paraku aga negatiivsel põhjusel: kuigi film saavutas kriitikute suure tunnustuse ja isegi märkimisväärse kassaedu, siis ei tekkinud tavapärasel kujul hiljem copycat filme, uut filmižanri ega ka filmiliikumist, mis oleks loonud sarnasel tasemel üllitisi, mis oleks julgenud kommenteerida vägistamiskultuuri ja naistevastast lugupidamatust, olles ühtaegu ka personaalne ja poliitiline lugu naiste ühiskondlikust vabanemisest.

See on üllatav, arvestades, kuidas Hollywood tavaliselt iga eduka filmi pealt kohe uusi majanduslikke kasusid lõikama asub, kuid mitte nii üllatav, arvestades, et üldjuhul on naisrežissööride poolt tehtud filmide arvu protsent Hollywoodis olnud kenasti alla kümne (alles aastal 2019 oli see 10,6 protsenti). Lisaks juurde ka asjaolu, et nii mõnedki tähtsad tegelased on ise vägistajad, siis ehk oli huvipuudus/hirm taoliste filmide vastu loogiline. Küll aga asusid umbes samal ajal, kui film välja tuli nii mõnedki Hollywoodi produtsendid Florida politseinikega läbirääkimisi pidama, et omandada USA esimese naissarimõrvari Aileen Wuornose loo õigused, ja seda enne kui kohtuistung isegi alanud oli. Wuornose vastu tunnistas ka tema tüdruksõber ja kohtus oli ta juriidiliseks nõustajaks ebakompetentne kanepisuitsetaja nimega Dr. Legal, kes oma esindamistasu teenis naist julmalt ekspluateerivale meediale ligipääsu müües, sest Wuornosel endal polnud raha. Lõpuks tunnistasid Florida kuberneri Jeb Bush’i (tolleaegse USA presidendi, Texase kubernerina surmanuhtluste määra maailmarekordi püstitanud sarihukkaja ja hilisema sõjakurjategija George W. Bushi vend) poolt määratud psühhiaatrid selleks ajaks psühhootilise sarimõrtsuka terve mõistuse juures olevaks, mis andis loa Wuornos ka hukata. Oluline siinkohal on see, et USA seadused ei luba vaimselt ebaterveid inimesi hukata. Tolleagset presidendi venda süüdistati Aileeni hukkamise läbi oma reitingute tõstmises. Wuornos hukati 2002 aasta oktoobris.

Põhjused ja tagajärjed
Aastal 2004 võitis Charlize Theron Patty Jenkinsi lavastatud filmis “Monster” Wuornose kehastamise eest parima naispeaosatäitja Oscari. Wuornose dokumenteerija Nick Broomfield on samuti kiitnud suurepärast rollisooritust, kuid väljendanud ka oma pettumust, et niivõrd vähe räägiti Wuornose meeste poolt hävitatud elust ja sellest, kuidas ta tänu ebainimliku ja ülimalt traumaatiliste kogemuste läbi sarimõrvariks kujunes. Film ei tegelenud ka selleks ajaks psühhootilise Wuornose kergelt öeldes ebapädeva hukkamisotsusega. Oscarite ajal teda praktiliselt meedias ei mainitudki, ei maininud ka Theron oma Oscari kõnes, kuigi iroonilisel kombel oli sama Oscarite õhtu Aileen Wuornose sünnipäev. Wuornos uskus lõpus, et ta mõistust kontrollivad raadiolained ja et ta viiakse kosmoselaevaga Jeesus Kristuse juurde. Ta ei kahetsenud oma tegusid, vastupidi, ta uskus siiralt, et ta puhastab maailma kurjadest meestest. Enne hukkamist palvetas ta oma ohvrite eest ja palus, et Jumal “kurjad” mehed ikkagi taevasse lubaks.

Thelmal ja Louiseil oli lõpus valik: kas anda end üles ja surmanuhtlust ootama jääda või mitte alistuda, säilitades oma vabaduse ja nägemuse, surres omadel tingimustel ning mitte jätta end Ameerika kohtusüsteemi hoolde, mis vähemalt traditsiooniliselt vägistajaid üsna leebelt kohtles, ohvritele liialt kaasa tundmata. Paradoksaalsel kombel oleks elusana alistumine olnud tõeline surm. Meenutagem kas või Wuornose juhtumit, kes hukati 12 aastat pärast Thelma ja Louise’i valmimist. Valides surma võtavad peategelased vähemasti saatuse enese kätte, triumfeerides šovinistliku patriarhia üle, mis neid ikka ja jälle alla soovib suruda.

Ameerika kultusfilmide festival Freedom Fries alustab 27. veebruaril ja lõpeb 4. märtsil. Festival toimub kino Sõpruses.

(1) Artikli pealkirja diagnoosimisel on kasutatud patsiendi abi