„Minu Iirimaa” väldib klišeesid ning eirab maskuliinsuse stereotüüpe

Raamatus on iseäranis sümpaatne autori eneseiroonia, mida eesti meestel vahel napib.

„Minu Iirimaa” on mõnus ka selle poolest, et väldib klišeesid. See ei ole lugematu arv kordi loetud reisilugu sellest, kuidas peategelane läks avastama maailma, ent leidis hoopis iseenda. Ette rutates võib öelda, et peategelane läheb Iirimaale hoopis sünnipäevale ja jääbki sinna. Ta kulgeb justkui juhuslikult läbi elu ja sündmuste, kohtub inimestega, tülitseb ja lepib. Ning viskab nalja, esmajoones iseenese üle.