Minu metsaülikool
Ma ei ole esimene, kes metsaülikoolist rääkides kasutab Eesti artisti Chalice’i sõnu. Chalice räägib oma laulus Eestist ja Eesti inimestest. Minu jaoks ongi metsaülikool otsekui Eesti kontsentraat.
Lühike ekskurss ajalukku: metsaülikooli aja- ja kohalugu ulatub tagasi 1966. aasta Kanadasse, kus eestlased ja eestimeelsed võtsid nõuks ja jõuks üheskoos metsas eesti asja arutada. Mõeldud, tehtud. Ja siis hiilis ja imbus see mõte ääri-veeri ka kodueestlaste sekka ning nüüdseks oleme juba kuuel aastal Käärikul (ning enne seda Heimtalis ja mõni aasta veel enne Käärikul) kohtunud ning ühiskonnale olulisi teemasid arutanud ja probleemisõlmpunktidele lahendusi otsinud.
Metsaülikool on sõbralik, avatud, tolerantne ja edasiviiv. Selliseks teevad selle sõbralikud, avatud, tolerantsed ja initsiatiivikad inimesed, kes esindavad oma eluala tipptegijaid ja/või tulevasi tipptegijaid.
Käesolev Mötte number koondab endas 2010. aasta metsaülikooli „Eesti naine. Eesti mees” kõnelejate arvamusavaldusi ja mõttelõngu väga erinevate lähenemisnurkade alt. Oluline on näha naist ja meest nii indiviidide kui ka partneritena – näha neid nii omaenda elujoonel kui ka perekonnas. Meie igapidi „multi-” ja „inter-” ühiskond rõhutab tihtipeale individuaalsust, isiklikke otsuseid, edasipürgimist ja oma eluredelil ronimist. Kaduma on hakanud mõisted koostöö, partnerlus, abikaaslus või -kooslus. Üksteise ja teineteise toetamine on asjad, mida kipume tihti suures saavutussihis unarusse jätma, kuid sellel võivad olla drastilised tagajärjed meie elu kõigis valdkondades. Näiteks on nii tervis, rahulolu kui ka rutiiniga hakkama saamine kõik lahutamatult seotud inimese tugivõrgustikuga. Inimene on a priori sotsiaalne olend ja selle asemel, et hädade puhul otsida abi spetsialistilt, tuleks ehk kõigepealt proovida lihtsalt rääkida oma perekonnaga, lähedastega. Võtta aega oma lähisuhete tarbeks. Usaldada inimesi enda kõrval.
Kuid eelnev on vaid üks aspekt metsaülikoolis räägitust. On väga raske, kui mitte võimatu võtta kokku viis päeva kestnud sisutihedat mõttesärinat, mis ei jäänud üksnes loengusaali seinte vahele, vaid saatis meid ühistel söömaaegadel, sportimas, lõkke ääres ja saunas. Metsaülikooli üks suuremaid võlusid ongi koos toimimine – koos edasi minek, koos lahenduste otsimine. Ja seda tehakse kõik koos kõik need viis päeva, hoolimata sellest, kas oled lektor, tudeng või oma elu spetsialist. Hommikud äratasid meid virgutusmõtetega, kus saime „Eesti naise. Eesti mehe” temaatikale läheneda näiteks kultuuri, majanduse või konfliktide ennetamise vaatenurgast. Need hommikuringid on alati kujunenud väärt mõttevirgutuseks, mis avavad päeva edasiviivas ning üksteist ärakuulavas ja arutelu soosivas õhkkonnas.
Toon siinkohal näiteks ära ka mõned metsaülikoolis kehtivad põhimõtted (kirja pannud Jüri Seim ja Mare Taagepera).
•• Kvaliteetsed ettekanded ja diskussioonid. „Meie taotluseks on alati olnud kvaliteetsed ettekanded ja diskussioonid” … kuhu kuulub ka relevantsus ja eetiline hoiak. „Eetika osas nõuame avameelsust ja siirust mõttevahetuses ja üksteisesse suhtumises, kuigi võib olla tegemist kibeda mõtete lahkuminekuga. Edasi kehtib meil ettekannete kohta nõue, et need peavad olema arusaadavad ja huvitavad ka mittespetsialistidele, kuigi ettekandja kõneleb oma erialast.”
•• Lektorid on tavalised osavõtjad. „Ka lektorid kuuluvad meie seminaridel osavõtjate hulka. Nad töötavad põhimõtteliselt tasuta ja maksavad ise oma seminarikulud… Samuti on meil kehtinud nende kohta põhimõtteline nõudmine (millest teeme mõjuvail põhjustel erandeid), et nad viibivad seminaril algusest lõpuni – isegi kui on ainult üks loeng pidada, sest oma teadmiste ja isiksusega mõjuvad nad seminari taset tõstvalt. Meie taotluseks on kontsentratsioon ja kommunikatsioon terve seminari jooksul ning segava juhuslikkuse ja tähelepanu eemaleviimise vältimine.”
•• Saavutatakse usalduslik õhkkond. Minnakse sina peale ja räägitakse nagu oma sõbraga. Sidemed tekivad ja mõtted saavad vabalt voolata – tekib sünergia. Probleemidele tulevad uued lahendused.
Metsaülikool toimib vaba foorumina, avatud kodanikuühiskonna tugistruktuurina. Mulle isiklikult on metsaülikool andnud uusi säravaid mõttekaaslasi, koostööpartnereid ja hulganisti inspiratsiooni.
Lõpetuseks mõned mõtted osalejatelt:
••Sellist tsunftivälist arutelu, nagu metsaülikool võimaldab, pole kunagi liiga palju.
•• Metsaülikoolis käivad ideederohked inimesed, kes tunnevad muret Eesti ühiskonna pärast. Kui metsaülikoolis tekkinud ideid edasi arendada, on sellest ühiskonna arengule kasu.
•• Kas metsaülikoolis kogetu mõjutab kuidagi Sinu edasist tegevust?
Metsaülikoolis kogetu innustab mind jätkama seda, mida teen, ja võib-olla ka sekkuma natuke laiemalt ühiskonna tasandil asjadesse, mis on mulle tähtsad.
