Noore maalija rõõmus pale peidab meeleheidet
Me näeme kõigepealt inimkätest moodustuvaid kirjatähti, mille ridadest koguneb korduvalt hüüe ELAGU! Siis märkame, et sõnad on kokku löödud hädapärastest lauajuppidest ja ei veena oma armetuses kedagi.
Laskume galerii keldrikorrusele ja näeme Punase Risti soovitusi tegelda rohkem eneseabi ja valmistustega koolemiseks. Surija suremine olla surija enda asi.
Loetud päevade tagant, 5. veebruaril, paistab juba masendav hetk, mil galeriis esitletakse avalikult surmameelset luulekogu “Surnuaia kogumik vol.1”. Autorite kollektiivi nimed räägivad enda eest: Chaoz, Gotterdammerung, Kolbatahuja, Metsaanz, LordSuva, Undead, MadDogsWaste, mansongirl. Mitte, et ma kardaks peadtõstvat satanismi, rohkem ikka olusid, mis sellega flirtimist ajendavad. Hea on raamida kunstnikku deemonliku auraga, märksa keerulisem aga kirjeldada külaelu, mis igat hunti soerdiks sõimab. Usun, et Tijka Rebase demonstratiivne leinalisus osutab sala solvumisele just sellisest kohtlemisest.
