Krislin Kämärä Paksus Margareetas Erakogu

Muuseumi külastatavuse juures mängib suurt rolli näituse sisukus ja mitmekülgsus. „Kuraatori ülesandeks on otsustada, millest näitusel räägitakse ja kuidas seda tehakse ehk panna paika kontseptsioon. Seega saavad just kuraatorid mõjutada kõige enam seda, milliseks meie näitustesaalid kujunevad ning kes neid külastama hakkavad,“ sõnas Eesti Meremuuseumi kuraator-koguhoidja, Mihkel Karu, kes on ühtlasi ka Paksu Margareeta mootorlaevade saali kuraator. Olenevalt näitusest valivad kuraatorid ka sobivad eksponaadid, panevad paika näituse alateemade valikud, teevad koostööd erinevate majaväliste konsultantidega ning kontrollivad kogu planeeritu ka üle.

Eesti ühe populaarsema muuseumi Eesti Meremuuseumi püsiekspositsioonide kuraator Krislin Kämärä lisas, et kuraatori rolliks on olla ka vahendaja infol, mida tõsta fookusesse ja mida välja jätta, kuna kõik soovitu ei mahu ühte näitusesse ära. “Samuti tuleb kuraatori poolt sisend, millised eksponaadid tasub digitaliseerida ehk millele tuleb audio- või videolahendus,“ sõnas Kämärä, lisades, et just sisu dikteerib, kas lahendatakse see teksti, audio või videoga.

Mihkel Karu
Erakogu

Eesti Kunstimuuseumi Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kuraator Kati Ilves usub, et kuraatori suhe näitusega on võrdväärne kunstniku suhtega tema loodud teosesse. „Näitus on kuraatori looming. Tema visioonist lähtuvad kõik sisulised valikud: teosed, kaasautorid, eksponeerimisotsused. Lisaks sisule jooksutatakse kuraatoriga läbi ka kõik näitust toetavad küsimused nagu kommunikatsioon, turundus, publiku- ja haridustöö,“ lausus Ilves. Seega on kuraator just see inimene, kes mõjutab kõige rohkem Eesti muuseumimaastikku.

Suurim väljakutse leida avastamisväärt lahendusi kõikidele külastajatele
Kõik kolm kuraatorit nõustuvad, et näituse üles seadmisel on olulisim pidada silmas oma sihtrühma ehk mõelda võimalikult erinevatele muuseumikülastajatele ning nende ootustele. „Näiteks Paksu Margareeta puhul tuleb mõelda, et külastajate hulgas on nii pered, merendusajaloohuvilised, turistid, samuti erivajadustega inimesed ehk fookus on väga lai,“ sõnas Kämärä. Ka Karu kinnitas, et tuleb mõelda pikas perspektiivis ehk kord teha näitusi sügavama huviga sihtgrupile ning seejärel näiteks peredele.

Kumu kunstimuuseumi kuraator Kati Ilves nentis, et hea kuraator või õnnestunud ekspositsioon näitab kas midagi täiesti uut või juba tuttavat ainest uuel viisil. Näiteks tuua avalikkuse ette tuntud kunstnike seni tundmatud tööd. Samuti on digilahendustele üleminek tänapäeva üks olulisemaid nüansse muuseumide ja näituste arendamisel, kuna uudsed lahendused muudavad näituse huvitavaks laiemale külastajaskonnale ning tänu neile on võimalik tuttavat materjali üllatavalt eksponeerida.

„Õnneks ei ole kuraatorid digilahendustega üksi jäetud, vaid meil on Eestis piisavalt võimekaid koostööpartnereid, kes oskavad jagada soovitusi, mis ja kuidas digitaalselt toimib – mõne eksponaadi puhul aitab just digilahendus anda kõige paremini sisu edasi, teise puhul audio ning kolmandal hoopiski vähese interaktiivsusega lahendus,“ kirjeldas Paksu Margareeta kuraator Mihkel Karu.

Lisaks digilahendustele keskendutakse muuseumides jätkuvalt ka tavapärasele ehk lastele luuakse laste alad, ajaloohuvilistele pakutakse sügavamaid detaile ning nooremaealisele publikule interaktiivset avastamisrõõmu. „Lisaks erinäitused, mis kõnetavadki spetsiifilisemat sihtrühma teatud ajaperioodil. Näituste korraldamisel mõtleme sellele, et pakuksime kordamööda midagi peredele ning seejärel oleks jällegi nö tõsisem näitus,“ sõnas Karu.

Kuraatorid nõustusid, et üha rohkem tuleb näituste loomisel keskenduda ka erivajadustega inimestele, luues neile sobivaid lahendusi. Näiteks kombatavad ruumiplaanid, ekspositsioone tutvustavad viipekeelsed videod, kombatavad mudelid, audioseadmed, kus kirjeldatakse ruumi ja tuuri ning ratastooliga ligipääsetavus.

Kati Ilves
Erakogu

Vastutus täita missiooni
Ilvese sõnul on kuraatori institutsioon Eestis võrdlemisi uus, aga see-eest plahvatuslik. „Pean väga oluliseks sidusat programmi ja läbitöötatud näitusi, kus on selgeks mõeldud miks just mingi kindel näitus mingis konkreetses ajahetkes ja ruumilistes tingimustes peaks toimuma. Kui kuraatori jaoks on see selge, siis tuleb sellega kaasa ka publik ning vastupidiselt: iga kahtlus või toorus paistab näitusel topelt välja,“ selgitas kaasaegse kunsti kuraator.

Krislin Kämära sõnul on au ja uhkus töötada ühes kõige külastatavamas muuseumis Eestis. „Kuna merenduse temaatika on üpriski spetsiifiline, siis on vastutus suur, et teadmisi ja arusaama saaksid need, kel pole varasemat merendustausta. Samas peame sisu poolest olema huvitavad ka meie n-ö lähemale kogukonnale, kel on merenduses süvateadmised. See on keeruline, kuid samas väga põnev väljakutse,“ sõnas Kämära.

Noored kuraatorid tunnistasid, et vastutust tuntakse ka pärandi ees. „Pärand on palju laiem, kui kõik need asjad, mida muuseumihoonetes nähakse ja näidatakse. Muuseum on palju rohkemat kui need paarsada asja, mis on kõigile vaatamiseks välja pandud,“ nentis Karu.

Kaasahaarava ekspositsiooni meelespea:

Teema, mis kõnetab kogukonda mingis konkreetses ajahetkes ja ruumilistes tingimustes.
Läbimõeldud ja läbi tiheda sõela valitud eksponaadid, sh erilahendused ja -näitused.
Digi- ja interaktiivsed lahendused, mis aitavad kuvada tuttavat või uut materjali uues võtmes.
Teemanurgad lastele ja peredele, nt laste alad, muuseumitund vms.
Ligipääs erivajadustega inimestele ning vastavad lahendused neile muuseumi nautimiseks.