Ojaveri kunst on katkematu protsess kui oja voolamine

Kontseptualist Jüri Oja­ver leiab inspiratsiooni sealt, kus tavainimene midagi ei märkagi.

Ojaveriga on sageli nii, et kui talle tehakse ettepanek esineda näitustel, on ta kohe nõus, isegi kui mingit ideed ei ole. Kuid kuna ta on skuptor ja kontseptualist ühes isikus, leiab ta ikka lahenduse.

Nüüd on siis Ojaverilt väljas tervet galeriid ümbritsev pannoo ojaga. Kasutatud on eri materjale ja tehnikaks ongi segatehnika. Oja voolab, objektidena on väljas kunagisest tsiviilkaitsest pärit agregaadid – kiirgus­mõõt­jad-dosimeetrid. Peale selle 20 kilo kaaluv kivikamakas, mis on pärit diktüoneemakihist, mille radiatsioon on teatavasti looduslikust foonist kõrgem.

Näituse tarbeks on ta kodu lähedalt liiva seest välja kaevanud kolm roostes posti, mis ilmselt kuulusid kunagi Vene sõjaväele. Ojaver kasutab üldse palju looduslikku materjali ja leitud esemeid. Ta käib ringi kunstniku pilguga ja märkab palju enamat kui tavainimene.

Kogu Ojaveri näitus on metafoor: oja voolab pidevalt, sõltumata riigikorrast või majanduskriisidest, diktüoneema ei kao ka kuhugi, küll aga igasugused andurid ja dosimeetrid või­vad olla ajutised nähtused. Ka Ojaver on ajutine nähtus, vaevalt ta jõuab oja kuivamist ära oodata, kuid see-eest on tema kunst ja kunstielu katkematu protsess. Ojaver ei ole kunstnik, kes lõpetab ühe teose ja siis jääb järgmiseks ootama inspiratsiooni – tegevus on permanentne.

Näitus

Jüri Ojaver

„Oja”

Draakoni galeriis

21. novembrini