Otsides kohti, kus ka naine on inimene

„Vannutatud neitsid” on perekonnadraama, mis käsitleb võimu ja vägivalda naiste seisukohalt.

Suvelavastus „Vannutatud neitsid” on häirimiseni eksitavalt raamistatud. Reklaamides rõhutatakse, et laval toimuvas võib näha paralleeli „fanaatilis-religioosse islamistliku radikalismiga”, avastseenis näidatakse looritatud pulmarüüs naist burkades kaaslaste kõrval ja ka lavastaja Madis Kalmet räägib Õhtulehele antud intervjuus konfliktist fundamentalistliku islamiga. Võiks arvata, et Venemaal sündinud ja praegu Ukrainas elava Oleg Mihailovi lugu tuletab meelde radikaalse islami pikka ajalugu Euroopas ning problematiseerib liiga lihtsat vastandust „liberaalsete” Euroopa väärtuste ja kuskilt mujalt pärineva fundamentalismi vahel.

Ent võta näpust. „Vannutatud neitsitel” pole islamiga mingi pistmist. See on lugu kristlikust perekonnast Tirana lähistel, kus perepea Keki (Kaie Mihkelson) terroriseerib oma naisperet ja muretseb oma suguvõsa järelkasvu pärast. Albaania tava (kanun) järgi tohivad ainult mehed majapidamist juhtida ja vanemate vara pärida. Ent mis saab perekonnast, kus mehed on kas tapetud või teovõimetud?