Paljud Eesti kunsti ajaloo olulised teemad on siiani läbi uurimata

Koroonaviiruse ja kultuurielu hangumise varjus toimub siiski üht-teist. Ilmus „Eesti kunsti ajaloo” 4. köide.

Eri kultuuriruumide ja sotsiaalsete kihtide kooseksisteerimine 19. sajandil Eesti pinnal oli ajalooline paratamatus, seetõttu loomulikult oluline ka kunstiajaloo uurimise aspektist.

Eri ühiskonnarühmade ideaalid ja taotlused jätsid oma jälje nii arhitektuurile kui ka kujutavale kunstile. Kuigi see on põhjustanud palju vastasseise, mittemõistmist ja teravat kriitikat, on mitmuslikkus, mitme kultuuri olemasolu tegelikult meie kultuuri rikkus. Nii väidab "Eesti kunsti ajaloo" 4. köite koostaja Juta Keevallik. Miks ta nii arvab ja mida uut pakub 4. köide, sellest saabki alljägnevalt lugeda.