Näituse esimese osa keskmes olid põlvest põlve ühes peres hoitud teosed. Teine osa on kokku pandud töödest, millega kaasnevad peamiselt huvitavad leidmis- või saamislood. Näiteks on väärtuslikke töid leitud ostetud maja pööningult või on teoseid päästetud sõjakeerisest. Näitusele on jõudnud kümne pallaslase, nende seas näiteks hinnatud kunstnike Eduard Wiiralti ja Johannes Võerahansu loomingut, aga ka teoseid vähem tuntud autoritelt nagu Nikolai Kull ja Eduard Ahas.

„Võrreldes näituse esimese osaga, saavad külastajad sel korral tutvuda eriilmelisemate lugudega,” ütles näituse üks kuraatoritest Hanna-Liis Kont. “Omapärane on näiteks Endel Kõksi „Navesti maastiku" saatus, mida kasutati vahepeal aastaid kringlialusena, samuti pakub põnevust ja ka huumorit Johannes Võerahansu teose salapäraseid sõnumeid kandev tagakülg.”

Näitus on koostatud Tartu Kunstimuuseumi üleskutse peale, kus paluti eraisikutel saata infot neile kuuluvatest pallaslaste teostest. Kogunenud info põhjal külastasid Tartmusi töötajad rohkem kui 50 Eesti kodu ning koostasid kaks komplekti, et tuua publikuni valik põnevatest lugudest ja teostest. Paljud eksponeeritud töödest pole kas mitte kunagi või juba aastakümneid näitustel väljas olnud.

Kunstnikud: Eduard Ahas, Jaan Grünberg, Nikolai Kull, Endel Kõks, Erich Leps, Erich Pehap, Richard Uutmaa, Ado Vabbe, Johannes Võerahansu, Eduard Wiiralt

Kuraatorid on Hanna-Liis Kont ja Annegret Kriisa, graafilise disaini autor on Valter Jakovski.