Parim võõrkeelne film „Leviaatan” on ohutu opositsioon ja ärapanek Putinile

Värskelt Kuldgloobuse võitnud film räägib loo võimu ja inimese suhetest Venemaal.

Võiks arvata, et peale majanduse ja estraadilauljate boikoteerib ja ignoreerib maailm ka Vene filmikunsti, kuid Andrei Zvjagintsevi „Leviaatan” kinnitab, et tegelikult oleneb kõik ikkagi sisust. Ka veenab film läänemaailma Venemaa müstilisuses, sest võimukriitilisel filmil on rahvusvahelisel turul ametlik riiklik tugi. Film on esitatud ametlikult ka Oscari nominendiks.

Kriitik Mark Kermode kirjutas Guardianis „Leviaatani” kohta: „Tragikoomilised stseenid korrumpeerunud linnapeast mõtlemas välja sigadusi Vladimir Putini portree all ja purjus politseinik kasutamas endiste riigijuhtide pilte lasketiirus sihtmärkidena, sest praegused vajavad pikemat ajaloolist perspektiivi, on lennanud allpool totalitarismi radareid.” Ta võtab filmi kokku kui mürgise portree võimu kuritarvitamisest tänapäeva Venemaa provintsis. Mäng käib Barentsi mere ääres asuva väikelinna automehaaniku Kolja maa-krundi ümber, mida endale ihaldav linnapea ei kohku tagasi alatute võtete ees. Kermode väljendab imestust, et film üldse kuhugi pääses.

Loe edasi, kuidas seletab „Leviaatani” eluõigust Venemaal ja võidukäiku läänes filmimees Ilmar Raag.