Tegusõna koolitama tähendab "õppida võimaldama, haridust andma; välja õpetama". Näiteks: Kehvast palgast hoolimata koolitati laps õpetajaks. Sellest tuletatud nimisõna koolitus aga laiutab asjata sealgi, kus õpe juba ammu olemas. Äri- või keelekoolitus pole sugugi etemad kui äriõpe või keeleõpe. Eelistatavam on lühike termin! Tore, et ÕSis on üks suunav näide: parem kui täienduskoolitus on täiendusõpe. Niisama hea on täiendõpe.

Kahjuks on Ameerika ahvimise moetuhinas Eestisse tekitatud hulk kolledzheid. Inglise college ei klapi häälikkoostiselt kuidagi eesti keelde. Eestlase suus saab sellest paratamatult "kollets" või "kolits". Peale hääldusliku sobimatuse pole kolledzhi mõistesisugi ühene. Nii et tõeline keelekoletis.

Ingliskeelseis maades tähistab college kas kõrgemat õppeasutust või selle osa või keskkooli või tehnikumi või rakenduskõrgkooli. Mis taseme haridust pakuvad Eesti-Ameerika Ärikolledzh, TÜ Euroopa Kolledzh, Eesti Rakenduskunsti Kolledzh? Miks mitte väljenduda selgelt: õppida Erakommertskolledzhi asemel Ärinduse erakoolis või lihtsalt Ärikoolis? Ja palju kultuursem oleks end harida Viljandi Kultuurikoolis. TÜ Narva kolledzh ja TPÜ Haapsalu kolledzh oleksid selges eesti keeles sealsed osakonnad või õppekeskused.

Keskkoolid on riburada ristitud gümnaasiumiks. Milleks? Keskkool on väga sobiv nimetus keskharidust andvale õppeasutusele. Kas järgmisena nimetame algkoolid ümber primaariumideks? Leidub ka akadeemiaid, instituute ja seminare. Mingit süsteemi nende nimetuste kasutamisel ometi ei ole. Tasuks mõelda, kuidas õppeasutusi nimetada nii, et oleks eputamata selge, mis laadi kooliga on tegu. Otsekohe tuleks aga meie haridusasutuste seast kaotada kolledzhid. Mõni erand võiks ehk jääda: Inglise Kolledzh ja Prantsuse Lütseum loovad neis süvemalt õpitava keele hõngu. Mõistlik oleks vähemalt mitte uusi juurde teha, ent nüüd tuleb veel üks koletis: on antud "koolitusluba" Eesti Infotehnoloogia Kolledzhile, mis olevat rakenduskõrgkool. Siis võikski ju asja õige nimega nimetada: avatakse IT kõrgkool!