Piibel, Läänemeri ja talupojad – see on Düsseldorfi kooli mitmekülgne nägu

Kumus näeb novembrini 19. sajandi teise poole realismi olulise koolkonna esindajate teoseid.

Juuli alguses avatud näituse „Natuuri rikkus” kuraator Tiina Abel nendib, et peale Saksamaa oli 1819. aastal asutatud Düsseldorfi kunstiakadeemial tähtis roll ka Baltikumi kunstiajaloos. Eriti oluliseks muutus see 19. sajandi kolmandal veerandil, kui baltlased Eduard von Gebhardt, Eugen Dücker ja Gregor von Bochmann Düsseldorfis professoritena töötasid. See innustas ka paljusid kaasmaalasi – peale sakslaste ka eestlasi ja lätlasi – selle kooli kasuks otsustama. Näitusetöödest vanimad valmisid 1830-ndatel ja viimased 20. sajandi alguses. „Juba 1820. aastatest tegeleti Düsseldorfi akadeemias ideaali ja tegelikkuse ühendamisega, arendati välja idealistliku naturalismi meetod,” märgib Abel. „Natuuri ja eluläheduse teemani jõuti enne paljusid teisi kunstikoole.” Koolkonna üks kuldaeg jäi 1870. aastatesse, kui Dückeri ja Gebhardti eestvedamisel juurdus mõõdukas akadeemiline realism.