Stseen lavastusest „Müra” Foto: Anastasia Semjonova

Helena, kuidas sa müra mõistad? Kas puude kohin ja veevulin võib ka müra olla?Helilises mõttes on müra see, millele me müra mõiste omistame. Tänapäeva popmuusika on ühe jaoks parim saavutus, teisele on see müra.
Kui teemat uurima hakkasime, siis sain aru ka sellest, et müra polegi niivõrd heliline, kuivõrd keskkonnast tulenev. Seda saab määratleda vaikuse-valjuse skaalal. Ma tajusin seda siis, kui Palestiinasse kolisin. Kõik on seotud taustsüsteemiga. Teises keskkonnas tekivad samale asjale teised tähendused. Eestis oli pigem vaikuse poole kaldu.
Mind hakkas kõige rohkem huvitama heli, mida me ei teadvusta, aga mis häirivalt tuleb meie ellu sisse. Müra on heliliselt kogu aeg uus. Kui leian sellest mingi rütmi, siis see hakkab minu jaoks korrastuma. Siis saan sellest kinni haarata, ma saan sellest aru. Kui pean leppima, et polegi mingeid pidepunkte, siis ongi minu jaoks tegu müraga.

« Avalehele 0 Kommentaari
Loe veel: