The Prodigy suutis väga õigel ajal realiseerida oma muusika üht generatsiooni defineerivaks heliribaks, aga ilma Flintita poleks Prodigy kunagi olnud nii suur. Foto: SWNS.com

Alles äsja küsis keegi Facebookis, et milline oli viimane CD-plaat, mille sa ostsid. Seda ma ei mäleta, aga minu esimene plaat oli „The Fat of the Land” (ilmus 1997), mille ostsin kuskilt Tartu piraatplaate müünud keldripoest. See plaat oli märgiline. Midagi sellist, mida mõned aastad varem tegi Nirvana lauluga „Smells Like Teen Spirit”. Ehk kogu teismeliseks olemise emotsioon ei olnud enam laulus, vaid terves plaadis.

Avalehele
1 Kommentaari