Raamat kolib internetti
Õigupoolest on elektroonilise kirjanduse edusse esmapilgul raske uskuda, sest e-raamat ei ole hingele nii omane ja silmadele nii leebe kui päris raamat ja, monitor kaisus, magama jääda pole ka teab mis romantiline, aga vahel ei jää lihtsalt muud üle.
“Kui ikka väga tahtsin midagi lugeda ja raamatut raamatupoes saada ei olnud, siis tõmbasin internetist ingliskeelse e-raamatu,” ütleb 25-aastane Arvo. “Alguses oli paha ekraanilt lugeda, aga kui lugu oli nii huvitav, et pooleli jätta ei saanud, siis ei jäänud lihtsalt muud üle. Lõpuks harjusin ekraaniga ära, aga eks päris raamat on ikka hoopis midagi muud. Pärast tuli ülikoolis ekraanil läbi lugeda hunnikute kaupa filosoofe, kelle õppejõud olid üliõpilaste jaoks sisse skaneerinud,” ei pääsenud Arvo e-raamatutest ka edaspidi.
Rahvusraamatukogu e-kogude peaspetsialisti Kairi Felti sõnul ongi tudengid, noored ja õppejõud need, kes elektroonilist kirjandust kõige rohkem kasutavad ja kellele elektroonilised erialaajakirjad on muutunud asendamatuks infoallikaks.
“Raamatust digitaalkoopia tellimise kogemuse põhjal – see on uus teenus, mis hõlmab vaid vanu raamatuid ja on autoriõiguse kaitse alt vabanenud – on nimelt õppejõud ja teadlased need, kellel on e-raamatut kõige rohkem vaja, sest nii saavad nad raamatu oma koduarvutisse. On olnud nii, et inimene ütleb, et tal on selle vana raamatu originaal riiulis, aga töö tegemiseks on tal mugavam kasutada digiteeritud raamatut, kuna digiraamatust saab hõlpsalt teksti otsida ja lõike kopeerida,” selgitab Felt.
Eestikeelset vähe
E-raamatul on eeliseid veelgi: selle saab kätte kodust väljumata, võtab vähe ruumi (lihtne arhiveerida), trükkimisele ei kulu raha ega paberit (keskkonnasäästlik), seda saab lõputult kopeerida (tiraaž ei saa kunagi otsa), lugeja saab muuta kirjasuuruse endale mugavaks.
Valdkonniti on “e-riiulis” rohkem loodus- ja täppisteadusi, sest seal uueneb info kiiremini ja e-kirjandus annab võimaluse jätta ära aeganõudev kirjastamine. On täiesti võimalik, et e-lugev tudeng jõuab teadusartikli läbi lugeda mitu nädalat varem kui õppejõud, kes tellib vana head paberajakirja.
Mis puutub eestikeelsesse e-kirjandusse, siis Eestis seda elektroonilisel kujul peaaegu ei ilmugi. “On paar kirjastust, kes annavad välja tasuta ilukirjandust, aga nemad on erandid,” sõnab rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Ülle Talihärm.
Kui eestikeelsena midagi elektrooniliselt ilmubki, siis on see pigem eriala- või käsiraamat või on pandud plaadina päris raamatu vahele või pannakse raamatu elektrooniline versioon internetti nagu ajalehe omagi.
Seevastu jõuavad riburada pidi internetti vanad eesti ja väliseesti ajalehed ja ajakirjad, mis on pärit 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. Praeguseks on DEA andmebaasis pildifailidena lugejatele kättesaadav juba üle 800 000 lehekülje aastatel 1821–1944 ilmunud perioodikat.
Loodetavasti pole kaugel aeg, kus DEA-s on praeguse “pildiraamatu” lehitsemise kõrval võimalik otsida ka teksti. Kõva tööd teevad selles vallas kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu, Tallinna ülikooli raamatukogu ja rahvusraamatukogu. Kui esimese hooga võiks küsida, kes neid vanu ajalehti ikka loeb, siis Kairi Felti sõnul ei kasuta seda võimalust mitte ainult teadlased, vaid ka juhulugejad ja ajaloohuvilised.
Tasuta kirjanikud
••Tasuta e-raamatute levitamist turunduseesmärkidel on ära kasutanud kirjanikud Neil Gaiman ja Paulo Coelho.
••Gaiman lubas tänavu veebruaris üle veebi tasuta lugeda oma “Ameerika jumalaid”. Kampaania ajal tõusis tema paberraamatute läbimüük kirjastusest sõltumatutes raamatupoodides 40 protsendi võrra. E-raamatu lugemise võimalust kasutas 85 000 inimest ning keskmiselt luges igaüks raamatust 46 lehekülge. Pole ime – kirjanik lubab tasuta lugemise kampaaniaid tulevikus veel korraldada.
Kus alustada?
••Maailma vanim digitaalne raamatukogu on Gutenbergi projekt, mis arhiveerib vabatahtlike abil raamatuid alates 1971. aastast. Projekti kodulehelt http://gutenberg.org leiab kümneid tuhandeid (peamiselt ingliskeelseid) teoseid, mille autoriõigused on aegunud. Viimase kuu jooksul on sealt alla laaditud 2,47 miljonit raamatut. Nõutumate seas on kirurgi käsiraamat, legendid kuningas Arthurist, kesk- ja renessansiaja kombed ja tavad, mööbli illustreeritud ajalugu, USA ajalugu, kujundusõpetus “Naine kui dekoratsioon”, “Uhkus ja eelarvamus”, “Alice Imedemaal”, Leonardo da Vinci märkmeraamatud, “Ilias” jne. Soomekeelsete väljaannete seast leiab muide ka Lydia Koidula “Ojamylläri ja hänen miniänsä”.
Veel kirjandust
••Tasuta kättesaadavat väliskirjandust võib peale Gutenbergi projekti kodulehe otsida ka näiteks aadressidelt
••en.wikipedia.org/wiki/
Digital_library,
••wiki.mobileread.com/wiki/ Free_eBooks,
•• books.google.com,
•• www.ebooksread.com,
••www.fullbooks.com,
••/www.archive.org jne.
••Tasulisi raamatuid, nagu
tavalisigi, saab osta näiteks Amazoni internetikaubamajast.
Eesti ilukirjandust
leiab näiteks aadressidelt
••www.bahamapress.org
••www.poogen.ee
••www.kirjanikekodu.
kongress.ee
rahvaluulet
••www.folklore.ee/pubte/ eraamat.
Tervisealaseid brošüüre-raamatuid on riputatud lehele
•• www.kliinik.ee.
Teostest, mille autoriõigused on aegunud, saab tasulise digitaalkoopia tellida raamatukogude e-kataloogi ESTER vahendusel (http://ester.nlib.ee).
Millega lugeda e-raamatut?
•• Esimene mõte on muidugi, et arvutiga. Aga peale selle on võimalik internetipoodidest hankida ka e-paberil seadmeid, mis on loodud just nimelt e-raamatute lugemiseks. Lugeja kasuks raamatu ees kõnelevad võimalus lugeda ühest seadmest tuhandeid teoseid ja arvuti ees väiksus, e-paberist ekraani silmasäästlikkus ja kuni kaks nädalat kestev aku. Peale selle oskavad uuemad lugejad internetti ühenduda, mis tähendab, et nende vahendusel saab kätte ka värsked ajalehed ja ajakirjad, e-posti, veebilehed ning rss-vood. Samuti mõistavad lugejad mängida muusikat ja näidata pilte. Miinuseks on seni olnud üsna kõrge hind, mustvalge ekraan ja suutmatus lugeda kõiki failitüüpe. Järgnevalt mõned enam levinud ja oodatud e-raamatute lugejad.
Eda Post
Amazon Kindle
www.amazon.com
••Suurus 19 x 13,5 x 1,8 cm
••Kaal 295 grammi
••6-tolline ekraan
••Ühendus USB, USA-s ka mobiilivõrgu kaudu
••Aku kestus kuni nädal
••Hind 4100 krooni, väidetavalt on välja tulemas ka teine põlvkond
Sony Reader PRS-700BC
www.sonystyle.com
••Suurus umbes
17 x 12 x 1 cm
••Kaal 284 grammi
••6-tolline puutetundlik LED-taustavalgusega ekraan
••Ühendus USB kaudu
••Aku kestus kuni kaks nädalat
••Hind umbes 4600 krooni, jõuab müügile novembris (vanem mudel PRS-505 maksab 3400 krooni)
Polymervision Readius
www.readius.com
••Suurus kinniselt 11,5 x 5,7 x 2,1 cm, lahtiselt 11,5 x 16 x 2,1 cm
••Kaal 115 grammi
••5-tolline lahtirullitav ekraan
••Ühendus USB, mobiilivõrgu ja Bluetoothi kaudu
••Aku kestus kuni 30 tundi
••Peaks jõudma müügile selle aasta lõpus.
Plastic Logic
www.plasticlogic.com
••Suurus umbes A4, paksus 0,7 cm
••Kaal umbes 370 grammi
••Umbes 14-tolline puutetundlik painduv ekraan
••Ühendus USB, wifi ja Bluetoothi kaudu
••Peaks müügile jõudma tuleval aastal. Eda Post
