Realist Nelly Drell oma nägemusi uduga ei varjuta

Floridas ja New Yorgis kunsti õppinud Drell ehmatab klassikalise realistliku maalikooliga.

Juba nädalapäevade jagu on Draakoni galeriis vaadata noore maalikunstniku Nelly Drelli isikunäitus “Surve”. Neiu pühkis kodumaa tolmu jalgadelt aastatuhande künnisel ja omandaski maalijakraadi teispool suurt lompi, Florida International Fine Arts College’is ja New Yorgi kunstiakadeemias.

Tulemus on üsna ehmatav. Teada ju oli, et New Yorgis leidub kõike, kuid et seal ka klassikalist realistlikku maalikooli au sees hoitakse, on vahepeal meelest läinud. Drell on aga just sellest kõvasti õppinud ja isegi nii hullusti, et võime rääkida ka mõningasest baroksest maneerlikkusest ta töödes.

On treenitud kätt

Ikka seesama kompa, motiiv ja valgusvõte, mõningate variatsioonidega kordub sama värvigamma. Kohe mure on. Just nagu poes peale pruuni põrandavärvi midagi muud müügil polekski. Peaasi, et noor inimene kinni ei jääks sellesse varakult saavutatud kvaliteeti. Samas – kätt on, ja head treenitud kätt, mida on ette näidata vähestel temaealistel. Ta suudab modelleerida kujutise ka rapsakate pintslilöökidega, anda sellele sügavuse tonaalsuste õrna tempereerimisega ja mis põhiline – annab kujutisele asise veenvuse. Drell ei varjuta oma nägemusi taktitundelise ja delikaatse kunsti-uduga. Ta maalib need üles halastamatu aususega. Ainult et jutud naise kannatustest ahistavate meeste vangistuses mõjuvad natuke liiga võltside lavastustena. Eriti kui nende vahele on pikitud šokolaadina magusaid ringutavaid aktikrokiisid – naislillekesi aknalaual ja padjal, kelle ihu on maalitud sama veatuks kui šampoonimodellil.