Siim-Tanel Annus jätab krooniga hüvasti
Siim-Tanel Annuse suurnäitus „Raha ja poeesia” tekitab külastajas heldimust varsti kaduva vääringu vastu. Kunstnik on kasutanud rahatähtede fragmente, millel on oma aja kangelased.
Näitus pole üles ehitatud mitte tähttööle, vaid läbimõtestatud projektile, mis keerleb Eestis kasutusel olnud raha ja ajalooliste dokumentide ümber. Igal ajal omad eeskujud: 1920-ndatel oli au sees heroistlik töökas vilja lõikav talupoeg, Nõukogude ajal vennasrahvaste idealistlik suurkuju Stalin ja 1990-ndatel ärkamisaja eestimeelsed kultuuritegelased. Näituse võtmetöö ongi reljeefmaal sajakroonise detailist, Lydia Koidula kui kuulsaima naissoost rahvusliku kultuurikangelase silmadest.
Vana armas Eesti kroon
Paberraha kujundus peegeldab ühiskonna väärtusi. Günther Reindorffi 1920-ndatel joonistatud pangatähtede seeria kalamees ja sepp vasaraga on tolle aja kangelased. „Raha on ühiskonna peegel, mida soovitakse endast välismaailmale näidata,” mõtiskleb Annus.
„Praegune trend on kultuuri suurkujud, 1930-ndatel heroiseeriti töömeest, 1920-ndatel olid moes lihtsad kartulipanijanaised. Kuigi nad pole graafiliselt eriti hästi õnnestunud ning neist kunstiajaloos eriti ei räägita, siis tegelikult on nad armsad,” lisab kunstnik.
„Vaatame krooni pigem hardusega. Kuna ta nii raskelt tuli, on nüüd temast raske loobuda. Meil on tõesti oma rahapaber, kuigi jäigalt euroga seotud ja puhtalt emotsionaalse väärtusega. Emotsioonidest ei saa üle ega ümber, emotsiooniga ei saa vaielda, vaid ainult kakelda,” arvab Annus.
Kunstiakadeemia rektoris Signe Kivis tekitas rahaseeria tööde esmakordne nägemine äärmiselt häid tundeid. „Näituse ajastus on meie kõigi jaoks õige,” kiitis ta. „Paljud on mõelnud, kuidas Eesti krooni enda jaoks jäädvustada, kui läheme üle eurole. Kunstnik on teinud seda maailma parimal kombel. Mulle meeldib väga ka see, et Siim näitab oma imeilusat graafikat ja ühte oma tõelist šedöövrit: videot oma koduaiast.”
„Emotsionaalset ja esteetilist väärtust analüüsides hindame oma krooni ilmselt rohkem kui need, kellel on kogu aeg enda raha olnud,” arvab üks näituse kuraatoritest Reet Varblane. „Läheme üle ühisrahale, mis näeb välja hästi anonüümne, keegi ei mõtle, kelle oma see on. Kui tulevad eurod, kaob raha mütoloogiline tasand ära.”
Autentne Eesti ajaloo ülevaade peaks olema märgatavalt kriitilisem ja teravam, Siim-Tanel Annus on loonud ka väga karmidele ja negatiivsetele asjadele visuaalselt nostalgilise vaste. Maalid on pastelsed ja mahedates värvitoonides, kusjuures teravalt punasena joonistub välja vaid Nõukogude aja sümbolism: Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjad, kangelassõdurid ning liiduvabariikide juhtkujud.
„Tänapäeval on maalikunst kuidagi integreerunud või interdistsiplinaarseks muutunud,” mõtiskleb Annus. „Eks aeg sõe-lub selle välja, aga minu arust ei ole vaja klassikalisest metsotintost või akvarellist kinni pidada, võib kõike segada. Minu käsitlus, tsiteerimine ja fragmentide toomine ongi kunstis tänapäevane lähenemine, sest manipuleerin rahadega, mis ei ole mõeldud suurendamiseks.”
„Raha ja poeesia”
Siim-Tanel Annuse isikunäitus
Tallinna Kunstihoones 5. sep-tembrini
