Taotluslikult on kokku sulatatud elemendid, mis omavahel justkui ei sobi. Näiteks üleslöödud kaunitarid, kes sooritavad hevimuusika saatel peotantsu liigutusi. Naiste meeleheitlik muusikast mööda vehkimine mõjus groteskina ja viis mõtted inimolevuste tegutsemise mõttetusele: ta sipleb ja sipleb, aga ei saa isegi elu taktile pihta. Humoorikaid stseene on veel. Näiteks mehe ja naise suhteid kajastavad momendid, millest ühes püüdis mees tantsiva naise tähelepanu võita. Mees tõi naisele ühe roosi, kuid naine ei pööranud talle tähelepanu. Mees tõi väikse kimbu – ikka ei mõjunud. Kui mees saabus sületäie roosidega, siis naine märkas.