Soome ründas Venemaad

CANNES 98: filmifestival sai oma skandaali kolmandal päeval

Cannes Pärast kaht leebelt argipidulikku päeva lahvatas kolmandal esimene skandaal. Soome produtsenti, stsenaristi ja reÏissööri Pekka Lehtot esindav advokaat nõudis festivali programmijuhilt Gilles Jacobilt, et võistlusprogrammist kõrvaldataks venelase Aleksei Germani töö “Hrustaljov, minu auto!”. Veel täna on lahtine, kas see film 21. mail üldse Festivalipalee ekraanile lubatakse. Advokaat väitis, et tegelikult on Pekka Lehto “Hurstaljov, ma‰inu!” kaasstsenarist, kuid tema nime ei ole isegi filmi tiitrites. 1988. aastal kirjutasid Pekka Lehto ja tema kolleeg Juha Siltanen Nobeli-laureaadi Jossif Brodsky jutustuse “Poolteist tuba” (”Room and a Half”) põhjal esildise filmi tootmiseks, nad hankisid ekraniseerimisloa raamatu autorilt ning kutsusid kaasreÏissööriks Aleksei Germani Lenfilmist.

Sõda autoriõiguste pärast

Gilles Jacobile, Lenfilmile, Prantsuse kaastootja Sodaperaga stuudio juhile ning maailmaleviõiguste omanikule Flach Pyramide International adresseeritud kirjas nõutakse Venemaad Cannes’i konkursikavas esindava filmi kõigi avalike esituste ärajätmist seni, kuni autoriõiguste küsimustes pole kokku lepitud.

Pekka Lehto kommenteeris asja ajakirjale Moving Pictures nõnda: “Kohtusin New Yorgis Brodskyga ja sain temalt loa lugu kasutada. Ta andis mulle ka informatsiooni selle tausta kohta. German ei teadnud jutustusest üldse midagi, sest see oli kirjutatud inglise keeles, ent ta oli huvitatud meiega koostööst.”

Lehto sai Soome Filmi Sihtkapitalilt 50 000 marka toetust, et käsikiri lõpule viia. German käis korduvalt Soomes, nad töötasid stsenaariumi kallal koos ja otsustasid algse pealkirja muuta selliseks, nagu on filmil praegu – “Hrustaljov, minu auto!”. Õigused käsikirjale kuuluvad Lehto firmale KinoFinlandia Ltd. Festivali kataloogist ega ka filmi tiitritest ei leia me selle kohta väiksematki vihjet. Venelased on niisuguse detaili ajapikku lihtsalt ära unustanud – filmi hakati tootma 1991 ja see sai valmis alles selle aasta algul.

Mängus on Jüri Järvet juunior

Filmi “Hrustaljov, minu auto!” peategelane on ajukirurg ja kindral Juri Glinski (mängib Juri Tsuriljo), kes satub 1953. aasta algul NKVD hammaste vahele, sest ta tõrgub osalemast antisemiitlikus kampaanias. Kuid mees tuuakse varsti GuLagist tagasi – siis, kui Rahva Isa hinge vaagub, palub Beria Glinskil teda päästa… Filmi teine poolt näitab sündmusi 10 aastat hiljem, kui Glinski töötab tervet Venemaad läbival rongiliinil, juhtides aferistide jõuku, kes müüvad mida iganes.

Näis, kuidas lõpevad vaidlused selle filmi autoriõiguste ümber, aga kindlasti on Pekka Lehto rünnak teinud “Hrustaljovile” väga head reklaami ja on muidugi äratanud ka suuremat tähelepanu soome filmide vastu, mis jooksevad filmiturul. Peale selle, filmis kehastab rootsi ajakirjanikku Jüri Järvet juunior.

Eesti näitlejaid on Cannes’i ekraanil õnneks veelgi. Väljaspool konkurssi, eriprogrammis “Omaette vaade” linastub 22. mail lätlanna Laila Pakalnina debüütmängufilm “King”. Nõukogude piirivalvurid leiavad ühel hommikul mere äärest naisekinga. Nad hakkavad kinga külanaistele jalga proovima, et leida üles piiririkkuja ning jõuda jälile, millise diversiooniga on hakkama saadud. Ühte kolmest piirivalvurist mängib Jaan Tätte. Pakalninale on see juba muide teine üles astumine Cannes’is – 1997. aastal linastusid siin kaks tema dokumentaalfilmi “Post” ja “Praam”. Nii et hakka või arvama, et lõunanaabrid oskavad paremini oma filme reklaamida ja levitada kui kinoeestlased.

Võib-olla on lätlaste rahvusvahelisi kinosuhteid aidanud aktiviseerida mainekas rahvusvaheline filmifestival, Riia “Arsenals”? Kindlasti omajagu. Nüüd on Cannes’is filme valimas mõlema Tallinna filmifestivali programmitoimkonnad – nii et kui tulevad head festivalid eesti kinopealinnas, on loota õnne ja õitsengut kogu maarahva kinematograafiale? Küllap nii ja naa.

Üks paistab küll olevat möödapääsmatult vajalik kontaktide ja koostöö edendamiseks – järgmise aasta filmiturul peaks kindlasti väljas olema Eesti, Läti ja Leedu ühine Balti filmilett. Üheskoos oleks meil ka rohkem pakkuda, kui igaühel omaette.