"Kõik siin maailmas sünnib kontaktide kaudu, mis alghetkel ehk ei olegi isiklikud," kommenteerib Lepo Sumera kauast koostööd Malmö orkestriga. 1981. aastal valmis Sumera Esimene sümfoonia, Neeme Järvi kavatses seda oma Shoti orkestriga mängida. Ettekanne muudkui lükkus edasi, siis lõppes Neeme Järvi leping Shotimaal. "Plaan läks üle Paavo Järvile. Kohtusin temaga Oslos, kus ta juhatas ooperietendusi, aga tal ei olnud siis oma orkestrit, kelle repertuaari ise kujundada. Kuid peagi sai temast Malmö orkestri juht." Ja siis kõlasid Malmö orkestrilt kahe hooaja jooksul kõik Sumera sümfoonilised teosed, samuti plaadistati need firmale BIS.

Neil päevil mängiti Malmös plaati ka Viies sümfoonia koos varasemate "In memoriami" ja "Muusikaga keelpillidele". ühtekokku on tegemist esimese juhtumiga, kus välismaine sümfooniaorkester enne esitab ja siis plaadistab Eestimaal elava helilooja kogu sümfoonilise loomingu.

Maagilised Viiendad

Sumera ei eita, et oma Viiendat sümfooniat kavandades mõtles ta Beethoveni Viiendale, millele omakorda on vihjanud nii Mahler, Brahms kui ka Shostakovitsh oma Viiendas. Nii et Saatuse sümfoonia?

Teose pikkus on 22-25 minutit. Sumera ütleb, et tema sümfooniates on alati üks oluline kujund, on Viiendaski "üks või mõni", aga hoopis olulisem on Viiendas ühest faktuurist teise liikumine. "Mind huvitas, kuidas üks asi sujuvalt teiseks üle läheb, missugused seosed tekivad. Niisiis tämbri- ja rütmimängud." Pikemalt ei taha helilooja kirjeldada: ta ei taha, et midagi võetaks üks-ühele. "Selles teoses on midagi unenäolikku," võtab ta kokku.

Siiski ei kahtle ka Sumera, et helilooja looming on tema isikust lahutamatu. "Mu ema kuulis elu lõpul halvasti ja ütles, et Esimesest sümfooniast on ta kuulnud ehk poolt - see on nii vaikne muusika. Teise kirjutasin siis nii, et seal ei oleks vaikset muusikat, et ema ka kuuleks."

Viimase joone magus valu

Sumera komponeeris oma Viiendat päris kaua, suve läbi. Millest helilooja alustab? "Ikka sellest, et tuleb kõrvad lahti teha ja kuulata, mis seal toimub. Mitu pilli mängib. Milline kõlakujund tekib ja miks. Kõige kauem maadlesin noodistamisega. ühte kõlavälja saab noodipildis iseloomustada väga mitmel kombel."

Aga kui tulemus ei kõla nii, nagu autor kujutlenud? Sumera arvab, et see oleks isegi tore, niikuinii jääb lõpetamisel tühi tunne. "Mingil hetkel on teos nagu valmis. Paned veel juurde mõned märgid, lisad, kustutad midagi. Ja siis saabub hetk, kui teos on tõesti lõpetatud, kirjutad pealkirja ja - kõik."

Millal Lepo Sumera Viies sümfoonia Eestis kõlab, pole praegu veel teada.

MARE PõLDMäE