Syd Barrett lahkus Pink Floydist juba 1968. aastal, napilt enne ansambli maailmakuulsaks saamist. Paljud fännid peavad aga Pink Floydi debüütalbumit “The Piper At The Gates Of Dawn”, mille loomisel Syd Barrett määravat osa etendas, parimaks psühhedeelseks plaadiks läbi aegade. Kuigi Pink Floyd eemaldus aastate jooksul oma epohhiloova esikalbumi esteetikast märkimisväärselt, kummardati loojaliikmele hiljemgi.

Barrett andis seitsmekümnendail välja kaks sooloplaati, ent sulgus seejärel avalikkuse eest lõplikult ega plaadistanud muusikat enam iialgi, vaatamata fännide ootustele ning mitme plaadifirma ponnistustele. Kuuldused Syd Barretti narkosõltuvusest ning sellest tingitud ebaratsionaalsest käitumisest on muusikaajaloo värvikaimad. Geniaalset muusikut nähti avalikkuses haruharva ning iga tema ilmumine põhjustas tublisti meediakära. Kõneldi palju tema püsimatusest ja kalduvusest esemetest kiiresti tüdineda. Nii olla teda kord nähtud kuulsa Harrodsi kaubamaja ees prügikasti toppimas kallist kingapaari, mille oli äsja ostnud. Kord ilmunud Barrett inkognito Pink Floydi sünnipäevapeole ning tema kohalolek tulnud ilmsiks alles hiljem, kui ansambli liikmed märkasid üritusel tehtud grupipildil oma kunagist kaaslast. Pink Floyd tegi Syd Barretti surma puhul avalduse, milles lahkunud geeniuse pärandit nimetatakse endiselt inspireerivaks.