Tähelepanek: jube naljakas lugu depressioonist
Kallis riidepoes teatab müüja: „Ma ei usu, et me teie suurust müüme.” „See kõlas haavavalt ja snooblikult, nii et selgitasin, et tulin tegelikult sealt kodututele hulkuvatele koertele riideid ostma, sest mulle meeldib neid riietada soojalt, aga mitte piisavalt ilusalt, et keegi neid riideid koertelt ära varastama ei hakkaks.” Nii kirjeldab üht oma poeskäiku Jenny Lawson. Tema raamat „Hullult õnnelik” on lugu elust depressiooni, ärevushäirete ja hüperaktiivsusega. Õigupoolest on need autori diagnooside rea algus. Halvematel aegadel ei suuda ta nädalate viisi voodistki tõusta ja püüab lihtsalt ellu jääda. Kõige kiuste on ta otsustanud olla pööraselt õnnelik, ehkki „Mõtle positiivselt!” ei ole tegelikult lause, mis depressioonist imeväel tervendaks.
Vast ei ole asi minu halvas huumorisoones (vähemasti pole see siin takistuseks) – Lawsoni kirjeldused igapäevaelust ongi kohati hüsteeriliselt naljakad. Raamat võiks olla toeks neile, kes iga päev Lawsoniga sarnaseid võitlusi peavad. Teisalt aitab see ehk depressiooni (ja kõiki neid teisi diagnoose) pisut paremini mõista neil, kes ise sellega (õnneks) kokku puutuma pole pidanud.
