Täna peetakse kuulsa lastekirjaniku Roald Dahli 90. sünniaastapäeva
Suur laste- ja täiskasvanutekirjanik Roald Dahl sündis 13. septembril 1916. aastal Inglismaal Walesis norra rahvusest vanemate pojana. Nime sai tulevane kirjanik norra maadeuurija ja meresõitja Roald Amundseni järgi.
Kui Roald oli nelja-aastane, suri tema kolm aastat vanem õde pimesoolepõletikku. Kuu aega hiljem suri ka isa – kopsupõletikku. Kuid ema otsustas jääda Inglismaale ja Roaldi selle maa kooli panna. Anda oma lastele Inglise haridus oli olnud Roaldi isa soov.
Roaldi esimene kool oli Llandaffi toomkool. Selle päevil sai kaheksa-aastane poiss hakkama ka esimese elulugudesse pääsenud sigadusega: ta pistis koos nelja sõbraga maiustustepoes maiusepurki surnud hiire. Poeomanik, proua Pratchett olnud “õel ja vastik” vana naine. Sellise tembu eest tuli koolidirektori käest isiklikult vastu võtta ihunuhtlus. Pärast toomkooli õppis ta järjest mitmes internaatkoolis.
Roald oli juba noorena väga pikka kasvu (täiskasvanuna 1,98 meetrit pikk) ja sportlike huvidega, mängides jalgpalli ja olles koguni kooli seinatennisemeeskonna kapten. Lisaks tegeles ta fotograafiaga. Õppides Derbyshire’is Reptoni koolis, oli Dahl koos teiste kooliõpilastega Cadbury šokolaadivabriku proovimaitsjaks. Ilmselt sai Dahl siit hiljem ainest oma kuulsa lastejutustuse “Charlie ja šokolaadivabrik” kirjutamiseks.
Pärast kooli lõpetamist asus Roald Dahl 1934. aastal tööle bensiinifirmas Shell. Teinud läbi kahe aasta pikkuse koolituse Inglismaal, viis bensiinimüüja amet teda Dar-es-Salaami Tanganjikas Aafrikas.
Viikingile kohased matused
Sellisele muretule elule tõmbas kriipsu peale Teine maailmasõda. Kohe sõja alguses, 1939. aasta sügisel anti Dahlile ja teistele Dar-es-Salaamis viibinud inglastele ohvitseri auaste, sama aasta novembris astus Dahl õhujõududesse ja temast sai sõjalendur. 1940. aasta septembris tegi Dahl kõrbes hädamaandumise, mõrastades pealuu ja murdes nina. Meest ennast õnnetus ei murdnud.
Järgmisel aastal alustas Roald Dahl kirjatööd. Saadetuna Washingtoni ametikohuseid täitma, avaldas ta 1942. aasta 1. augusti Saturday Evening Postis publitsistliku pala “Liibüa kohal alla tulistatud”, kus kirjutas oma lennukiõnnetusest. Aastal 1953 abiellus Dahl ameerika filminäitleja Patricia Nealiga (võitnud ka Oscari), kellega tal oli viis last. Patricia oli Roaldi naine kuni 1983. aastani. Siis abiellus mees uuesti.
Dahl suri 23. novembril 1990. aastal oma kodus Buckinghamshire’is. Norra verd kirjaniku matused järgisid natuke viikingite traditsioone: talle pandi hauda kaasa piljardikepid, head Burgundia veini, šokolaadi, harilikke pliiatseid ja mootorsaag.
Dahli auks räägi täna tagurpidi
•• Roald Dahli koduleheküljel (www.roalddahl.com) on kirjaniku 90. sünniaastapäeva puhul üleskutse kuulutada 13. september Roald Dahli päevaks.
•• Mida sel puhul ette võtta soovitatakse?
•• Kõigepealt muidugi peaks pidama ühe korraliku sünnipäevapeo.
•• Pane selga midagi kollast. Kollane oli Roald Dahli lemmikvärv.
•• Pane vähemalt üks rõivatükk tagurpidi selga.
•• Laena sõbra käest tema Dahli raamatut ja talle enda oma.
•• Räägi tagurpidi.
•• Tee kellelegi kingitus. Roald Dahlile meeldis väga kingitusi teha.
Kommentaarid
Kaisa Kaer,
tõlkija
Filmis “Charlie ja šokolaadivabrik” tuksub siiski soe süda ning selle tähtsust on vajalik endale ja teistele aeg-ajalt meelde tuletada.
Mare Müürsepp,
lastekirjanduse uurija
Dahli raamatute kohta on raske hoobilt öelda, et need meeldiksid. Seal on teinekord vastikuid asju. Aga need pakuvad ootamatusi, ja mis peaasi, Dahl on alati laste poolel.
Dahli lugudel on koht ka kinoekraanil
Roald Dahl on üle kolmekümne filmi ja teleseriaali lõikes seotud selliste tegelastega nagu näiteks Willy Wonka, Matilda ning Alfred Hitchcock.
Kõigepealt tulebki tema filmograafiast meelde Willy Wonka ja tema suurepärane šokolaadivabrik, täpsemalt “Charlie ja šokolaadivabriku” uusversioon, mis alles hiljuti kinos jooksis ja andis võimaluse Johnny Deppi Wonka osas imetleda. Aga ka “Charlie” esimene ekraniseering 1971. aastal ei koonerda suurte näitlejatega – tookord mängis peaosa Gene Wilder.
Aga Wonka on ikkagi jäämäe tipp. Sest Dahl on olnud ka näiteks James Bondi stsenaariumi kirjutamise juures, nimelt pani ta filmimiskõlblikku vormi Ian Flemingu Bondi-romaani “Sa elad vaid kaks korda” (1967, peaosas Sean Connery), kus peategelane ei seikle mitte sˇokolaadimägede vahel, vaid üritab nurjata, püstol ühes ja kaunis naine teises käes, kurja geeniuse maailmavallutusplaane.
Lisaks sellele on tema raamatute põhjal tehtud ridamisi filme ja teleseriaale. Dahli lühijuttude põhjal on tehtud õudus/thriller’i kategooriasse kuuluv teleseriaal “Roald Dahli lood etteaimamatust” (1978–79), kus on esindatud ka üks inimese külmunud lambajalaga surnuks peksmise stseen. Siit ei tundugi hüpe Hitchcockini liiga pikk.
Nimelt kirjutas Dahl 1960-ndate alguses ja 1950-ndate lõpul mitmeid osi ka Hitchcocki firmamärki kandvale teleseriaalile “Alfred Hitchcock esitleb”.
