Arturil (Ott Raidmets) ei pruugi õnnestuda perekonda oma ideede järgi painutada, ent vähemasti otseses mõttes puuri saab onu Eugeniuszi (Jaan Rekkor) ikka panna. Foto: PRIIT LOOG

Artur: Kas te siis ei taipa, isa, et te olete minult viimase kui võimaluse võtnud? Te olite niikaua nonkonformistid, et lõpuks varisesid viimased normid, mille vastu veel mässata võis. Mulle ei jätnud te enam midagi, mitte midagi! Teie normiks sai normide puudumine. Mina võin veel ainult teie vastu mässata.

Sellised sõnad on Poola ilmselt tuntuim näitekirjanik Sławomir Mrożek pannud „Tango” tegelase Arturi suhu. Näidend on aastast 1964. Eestis on seda kahel korral lavastanud Mati Unt, 1989. ja 2002. aastal. Nagu headel tekstidel kombeks, kipub ka see näidend olema ajatute killast. Nüüd on selle Pärnu Endlas lavastanud Ingomar Vihmar, keda näivad viimastel aastatel üha enam just klassikud tõmbavat.

Publiku ees on kolme põlvkonna jagu inimesi, tüüpe, kes esindavad ideid või nende puudumist, põhimõtteid või põhimõttelagedust.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: