Arusaadavalt ei võimalda nii suuremahuline kaardistustöö üksikteostele või -kunstnikele keskendumist, vaid see nõuab üldistusi, abstraktseid kategooriaid. Kaardistatavaks algühikuks pakuvad kuraatorid uusmõistet „skeene”, mis kuraatoriteksti sõnul on „tuletatud P. Bourdieu kunstiväljateooriast, kus väli kujutab endast suhteliselt sõltumatut universumit, mis paratamatult on seotud teiste aladega”. Peab ütlema, et tegu on selgitusega, mis on ühtaegu napp ja segadust tekitav. Bourdieu kõneles teadupoolest väljadest, näiteks kunstiväljast, ja väljal opereerivatest agentidest, kuid ta ei kõnelenud skeenedest (ingliskeelses kultuuriruumis kasutatakse kultuuri kontekstis mõisteid scene ja field mõnikord sarnaselt, kuid Bourdieu enda tekstide ingliskeelsetes tõlgetes kasutatakse sõna scene vaid tähenduses „stseen”). Sestap jääb arusaamatuks, mida kuraatorid „skeene” all silmas peavad. Kuivõrd kuraatoritekstis rohkem sisulisi selgitusi ei jagata, jääb „skeenede” tõelise olemuse avamine näituse hooleks.

Avalehele
0 Kommentaari
Loe veel: