Heatahtlikkusest alguse saanud akt muutub psühholoogiliseks mänguks, kus võõrustav paarike teeskleb, et on teisest rikkam ja parem. Abistaja näitab oma võimu, suhtudes abistatavasse kui väetisse ja vaesekesse, kuid sisimas näitab ka oma ebakindlust ja rahulolematust. „Nad on nii haledad,” ütleb Anna. Seda mängu juhibki Pohla tegelaskuju, kes sobib suurepäraselt rikkurit teesklevaks Annaks, kes näitab soovi olla parem, ilusam, ihaldusväärsem ja seda teistele nina alla hõõruda. Kuna Juhan ei taha niivõrd kaasa mängida, on ta samutiüks manipuleeritav nupuke Anna mängus.