Teisitimõtleja vastu tahtmist
1980. aasta 18. jaanuaril olid Arvo Pärt, tema abikaasa Nora ning nende kaks väikest poega Immanuel ja Miikael sunnitud Tallinna kodust lahkuma. Afganistani sõja tõttu katkestati järgmisel päeval ametlik võimalus Nõukogude Liidust välja rännata. Nädal enne Pärte oli perekonnaga ära sõitnud Neeme Järvi. Sel ajal oli Pärdil juba väga raske muusikuna ära elada ja tema teoste populaarsus läänes ei teinud asja NSV Liidus kergemaks. Lääne inimesed seevastu ei saanud aru, mida tähendas luua keskkonnas, kus pidi alati valvel olema. Pärdi maandumine oli suhteliselt pehme ja teda kaitses kirjastus. Ometi muretseti, kas tema loominguga saab raha teenida, sest teda huvitasid ainult kiriklikud ja liturgilised tekstid. Arvo Pärt ise arvas juba siis, et tema muusika leiab endale tee.