Kolmest Tšehhovi tekstist (kaks lühinäidendit ja üks kahest novellist kokkupandud instseneering) koosnev õhtu jättis ühtlase, tiheda ja vaimuka kogumulje. Foto: Mari-Liis Nellis

Kolmest Tšehhovi tekstist (kaks lühinäidendit ja üks kahest novellist kokkupandud instseneering) koosnev lavastus „Liiga palju armastust” jättis ühtlase, tiheda ja vaimuka kogumulje. Siin polnudki nii palju armastust ja see avaldus üsna veidras vormis. („Ma ei hakanud teile armastust avaldama.” „Hakkasite küll!”) Rohkem oli hoogu, vaimukust ja absurdini ulatuvat psühholoogilist uperpallitamist. („Ma armastan teid!” „Elajas! Teile pole miski püha!”) Ühe tegelase esitatud küsimus „Kas ma ikka olen täie mõistuse juures?” on aktuaalne kõigi kolme paari puhul.
Selle kursuse eelmine diplomilavastus, Renate Keerdi „Valgete vete sina” jättis 29. lennust mulje kui hästi kokkumängivast ning üksteist toetavast ja inspireerivast kooslusest. „Liiga palju armastust” tõestab, et tegu on ka kandvate sooloosade meistritega.

« Avalehele 2 Kommentaari