Tunne, et maailm tormab varemete poole, on iidne
Lepo Sumera V sümfoonia avaneb pidevalt muutuvate, teineteisesse pöördumatult sulavate unenäoliste stseenidena, mis võivad pärineda minevikust, tulevikust või hoopiski olematusest. Tekib kummaline maastik, mis on nagu igavest ootust kätkev tardunud massiiv, tänu tohutule sisepingele iga hetk valmis tükkideks lendama, sulama, tolmuks pudenema...
üks Viienda kandvamaid konflikte tekibki kaemusliku staatika ja dramaatilise dünaamika vahel. Ja kõige haaravamad on suundumised üle erinevaid algolemeid ühendavate sildade.
Sümfoonia algab õhku jääva küsimusega - rütmiliselt tiheneva, 12 helireal põhineva motiiviga campanelt. ühest vastust sellele ei anta terve sümfoonia vältel, küll aga erinevaid tuletisi ja protsesse, mis kõik jõuavad oma teekonnal läbi hõõguva metafüüsilise maastiku tühjade tornideni ja varisevad nende jalamil põrmuks. Kas võib seda ilmutuslikku, kohe alguses vaserühma esitatud mõrkja harmooniaga teemat f-e-d-e-f-f käsitleda mingi totaalse ja ülimusliku jõu avaldusena? See kordub suhteliselt muutumatuna, rütmiliselt laiendatult või tihendatult kõigis sümfoonia olulistes sõlmpunktides.
Iidvana prohveteering, mille tähendus on mõistetamatu, aga antud konstellatsioonis ahastamapanevalt oluline. Võib-olla on vastus ühesainsas viiulite crescendos sümfoonia lõpus, pikal re-noodil?
Võrreldes Viiendat Sumera eelmiste sümfooniatega on täiesti uus nn piiritletud aleatoorika kasutamine nii suures mahus ja selle vastandamine täpselt noodistatud selge meetrumitunnetusega muusikalisele materjalile (fugaato sümfoonia teises pooles!). Kompositsioonitehnilisest vaatenurgast on sümfoonia kirjutatud väga kompaktselt ja ökonoomselt, helimaterjal on äärmiselt terviklik. Täpselt läbimõeldud süsteem ja haarav emotsionaalsus iseloomustavadki Sumera muusikat laiemalt.
Orkestri ruumiline mitmeplaanilisus, temaatiliste üksuste märkamatu esiletulek foonist ja sinna hajumine, konkreetse ja abstraktse pidev ümbermõtestamine, valguse ja varju piirialadel mängimine loob suure huviga jälgitava kaunikõlalise terviku.
ERKKI-SVEN TüüR
