„Unorthodox”. Teekond ultraortodokssete juutide juurest hedonistlikku Berliini
Brooklyni ultraortodokssete hassiitide ja sunniviisilise abielu juurest Berliini muusikatudengite manu. Abielunaisele kohase paruka alt kiilaspäisena uude ellu. Netflixi neljaosaline sari „Unorthodox” on sellistest vastandustest tulvil. Anna Wingeri ja Alexa Karolinski loodud kütkestav lugu põhineb osaliselt Williamsburgi Satmari juudi kogukonna endise liikme Deborah Feldmani memuaaridel („Unorthodox: The Scandalous Rejection of My Hasidic Roots”). Muide, kui teada, mida otsida (stseeni huulepulgaga), on Feldmani võimalik sarjas vilksamisi näha.
Loo keskmes on Esther Shapiro ehk Esty, keda kehastab suurepärane iisraeli näitlejanna Shira Haas. 19-aastane Esty on õnnetus kokkuleppeabielus, kus tal pole õnnestunud tervelt aasta (kogukonna hinnangul väga pika aja!) jooksul last saada. Noor hariduseta ja kogukonnavälise elu kogemuseta naine põgeneb Berliini, kus elab tema võõrandunud ema.
Esty teekond uude ellu vaheldub tagasivaadetega minevikku Satmari juudi kogukonnas. Just need meenutused on suuresti Feldmani raamatu põhised. „Unorthodox” on ühtlasi esimene Netflixi sari, mis on peamiselt jidiši keeles (kuuleb ka inglise ja saksa keelt). Õigupoolest on täpselt järge aetud kõigi detailide puhul ja enamjaolt löövad sarjas nii kaamera ees kui ka taga kaasa inimesed, kes seda kultuuri hästi tunnevad. Sarja taustast annab paremini aimu lühike dokumentaalfilm selle valmimisest, mis on samuti Netflixis üleval.
Põgenemisega kaasneb skandaal
Vaeva on nähtud nii atmosfääri kui ka kogukonnaliikmete välimusega. Kes on Brooklynis Williamsburgi naabruskonnas ringi jalutanud, teab ilmselt, kui keeruline on pilku eemale pöörata, kui ultraortodokssete juutide pered vastu tulevad. Asi pole pahatahtlikus jõllitamises, lihtsalt kohati on vaatepilt nii ligitõmbav. Seda kõike näeb sarjas ka vaataja ja sedapuhku pole põhjust vahtima jäädes ebamugavust tunda. Näeme meeste vägevaid peakatteid ja uhkeid oimulokikesi, naiste parukaid (abielunaine ajab pea kiilaks ja kannab rätti või parukat ehk sheitel’it) ja palju muud.
Esty abielunaisele kohaselt paljaks aetud pea osutub Berliinis hoopis millekski väga moodsaks.
Esty põgenemine tugevate sidemetega kogukonnast toob kaasa skandaali. Teda saadetakse otsima samavõrd noor ja eluvõõras, ent sugugi mitte pahatahtlik abikaasa Yanky (Shira Haasile on näitlejana võrdväärne partner samuti iisraeli päritolu Amit Rahav) ja tolle elunäinud sugulane Moishe (Jeff Wilbusch). Moishe on korra kogukonnast põgenenud ja siis tagasitee leidnud. Paraku pole hüpe vabadusse tema suhtumist näiteks naistesse kuidagi liberaalsemaks muutnud, pigem on ta külge haakinud kõikvõimalikud pahed. Nii et mõnes mõttes kehastab Moishe kogukonna hirme selles kohta, mis võib inimesest nende kaitseta saada.
Hedonismipesa täis sünget ajalugu
Esty perspektiiv – teda kehastava Shira Haasi iga kulmuliigutus paneb kaasa mõtlema ja tundma – ei ole ainus, millele vaataja tähelepanu juhitakse. Väga huvitav liin on tema abikaasa Yanky teekond avastuseni, et tema senine väärtuste maailm ei pruugigi olla kõigutamatu. Seda enam, et Yanky on perepea. Kõige illustratiivsemad on ehk stseenid paari katsetest seksuaalelu alustada. Seks ei ole selles kogukonnas mitte rõõmuallikaks, vaid konkreetne ja funktsionaalne akt laste saamiseks.
„Unorthodoxi” maailm ei ole mustvalge, ehkki isiklikus plaanis murraks Esty justkui pimedusest valgusse.
Ehkki huumorit jagub, ei demoniseeri ega naeruväärista sari Satmari juudi kogukonda. „Unorthodoxi” maailm ei ole mustvalge, eriti psühholoogiliselt, ehkki isiklikus plaanis murraks Esty justkui pimedusest valgusse, halvast heasse. Oh üllatust, asjad ei ole kunagi nii lihtsad. Suletud kogukondade tekkimisel on oma põhjused. Satmari hassiitide kogukonna on loonud holokaustis ellu jäänud juudid. Rangete reeglite taustal on ajalooline tagakiusamine ja antisemitismi räigemad vormid. Endasse sulgumine on olnud omamoodi enesekaitse. Sarja autorid ei unusta selliseid nüansse valgustamast. Nad meenutavad vaatajale sedagi, et Berliin, kuhu Esty satub, võib praegu küll hedonismipealinna meenutada, ent ühtlasi on see igal sammul tulvil meenutusi natside kohutavatest kuritöödest.
Valuline väljamurdmine
Veelahet Esty varasema maailma ja Berliini elu vahel võiks võrrelda näiteks fundamentalistlike mormoonide peres üles kasvanud Tara Westoveri raamatuga „Haritud”, mis sel aastal ilmus ka eesti keeles. Religioonid küll erinevad, ent äärmuslikkuse mehhanismid on sarnased. Kui Esty elu mõjutab ultraortodokssete juutide kogukond, siis Westover kirjeldab maailma lõpuks valmistuvate mormoonide perekonnas kasvamist. Miniühiskonnast väljamurdmine on valuline protsess.
Vabas maailmas leiavad naised koha, kus neil on võimalik ise otsustada, õppida. Neil on sõnaõigus, mitte üksnes sünnitusmasina rolli. Ent maha jäävad lähedased, tuttavad olud ja kombed.