Vaata, kes kunstnikest hakkavad saama kunstnikupalka
Avalduste esitamise tähtajaks 4.11.2019 laekus Eesti Kunstnike Liidule 53 taotlust. Kunstnikupalgale võisid vastavalt kriteeriumitele kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle.
Konkursi võitjatega sõlmib loomeliit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palga saaja kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil iga-aastaselt oma erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate. Palga suurus on 1430 eurot, mis on 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk. Kunstnikupalka annab Eesti Kunstnike Liit välja koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga.
Otsuse tegi Eesti Kunstnike Liidu komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Tamara Luuk (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) ja kunstnik Kaido Ole (kunstnikupalga pälvinu aastatel 2016–2018).
Merike Estna (1980) on Tallinnas elav ja töötav kunstnik, kes on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning Goldsmithi kolledžis Londonis. Merike Estna looming toetub maaliprotsessi uurimisele, mille kaudu ta läheneb kunstile kui elu lahutamatule osale. Estna kunstipraktika märksõnaks maalikunstis on ebatavalised mustrid ja värvikombinatsioonid, mis laenavad sageli ainest tarbekunstist.
2014. aastal pälvis Estna Konrad Mäe preemia ning on rahvusvaheliselt üks aktiivsemaid Eesti kunstnikke. Estna teosed kuuluvad lisaks arvukatele kodumaistele ja rahvus-vahelistele erakogudele ka Kumu kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse.
Raul Keller (1973) on alates 1990. aastatest tegelenud erinevate interdistsiplinaarsete kunstipraktikatega ‒ heliinstallatsioon, performance, foto, DIY-kultuur, tekst, video- ja radiofooniline kunst. Tema loomingu väljunditeks on olnud lisaks isiknäitustele raadiokunsti kontsertetendused LokaalRaadioga ja vabaimpro müraduo Post Horn. Keller on esinenud angloameerika artistina Paul Cole, esitades burleskset americanat. Keller on ka Muusika ja Kunsti Dünaamilise Koondise (MKDK) asutajaliige ja juhataja ning osaleb kunstirühmituses MIMproject. Ta on ka raadiokunstifestivali „Radiaator” asutaja koos Katrin Essensoniga. Tema teoseid on lisaks mitmetele erakogudele Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudes.
Karel Koplimets (1986) on kunstnik, kes töötab narratiivsete installatsioonidega, huvitudes teemadest nagu konspiratsiooniteooriad, kuritegevus, hirmumehhanismid, paranormaalsed fenomenid ja paranoiad. Tema töid võib iseloomustada ka sõnadega juurdlus ja juhtumianalüüs. Koplimets on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia magistriõppe ja täiendanud end fotograafia erialal Praha Etenduskunstide Akadeemias.
Koplimets on kunstnike kollektiivi Visible Solutions OÜ liige ja on osalenud paljudel näitustel Eestis ja mujal. Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Kiasma nüüdiskunstimuuseumi ja Musée de l’Elysée kogudes.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis. Kuimetit huvitavad nii ikoonilised modernistlikud hooned ja objektid kui ka kaasaegsed mitte-kohad, mis võivad küll endas kanda visuaalseid vihjeid 20. sajandi avangardidele nii kunstis kui arhitektuuris, kuid on nendest utoopilistest aspiratsioonidest ja tähendustest nüüdseks täielikult tühjendatud.
Kuimet on õppinud fotograafiat ja videokunsti Eesti Kunstiakadeemias, Helsingi Disaini- ja Kunstiülikoolis (TaiK), Balti Filmi- ja Meediakoolis ning Ida-Londoni Ülikoolis. Ta on end täiendanud Väino Tanner Fondi, Espace Photographique Contretype’i, Atelierhaus Salzamti ja WIELS-i Kaasaegse Kunsti Keskuse residentuurides.
Kristina Norman (1979) on kunstnik, kelle interdistsiplinaarset loomingut iseloomustab huvi identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhte vastu. Norman on võrdselt tegev nii kaasaegse kunsti kui dokumentaalfilmi alal. Norman on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika erialal ja kunsti magistriõppe. Ta esindas 2009. aastal Eestit 53. Veneetsia kunstibiennaalil projektiga „After-War“. Normani värskeimad teosed tegelevad migratsiooni valupunktidega, keskendudes mälule ja avalikule arvamusele ning kasutavad uurimuspõhise kunsti performatiivseid väljendusviise. Norman on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil „Santarcangelo dei Teatri“.
Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:
2015. aasta lõpus määras komisjon taotluste alusel kunstnikupalga järgnevaks kolmeks aastaks Kaido Olele, Anu Vahtrale, Mark Raidperele, Marge Monkole ja Kris Lemsalule. 2016. aasta lõpus määras komisjon kunstnikupalga järgnevaks kolmeks aastaks Dénes Farkasele, Kiwale (Jaanus Kivaste), Flo Kasearule ja Jaanus Sammale ning 2017. aasta lõpus Edith Karlsonile, Tanja Muravskajale ja Tõnis Saadojale. 2018. aasta novembris valis komisjon kunstnikupalga saajateks aastatel 2019‒2021 Jass Kaselaane, Jüri Kase, Marko Mäetamme, Kärt Ojavee ja Laura Põllu.
