Vene kultuurinädala üritusena peetud kõnekoosolekul räägiti rohkem minevikust ja olevikust. Selleni, kuidas konkreetselt kultuurisuhteid elavdada, ei jõutud.

Kohal olid põhiliselt vanema põlve loomeliitude esindajad. Moskvalased meenutasid 1991. aasta kibedust, mööndes siiski NSV Liidu lagunemise paratamatust. Samuti tõdesid nad Vene kultuuriinimeste tänast peataolekut.

Eestis tegutsevad ettevõt-likud vene kirjastajad ütlesid, et neil läheb siin küllalt hästi. Ilmub kolm venekeelset kultuuriajakirja ja hulk raamatuid.

Pärnu Uue Kunsti Muu-seumi direktor Mark Soosaar tunnistas, et kuna Eesti ja vene piiri- ja tollisuhted on segased, puutub eestlane vene kunstiga kokku pigem Pariisis ja New Yorgis.

Vene teatri Eestisse tooja Adolf Käis nimetas, et riigi toeta on raske tänase Vene kultuuri andekaid noori nimesid Eestisse tuua. Siinset vene nooremat publikut tõmbavad vaid Filipp Kirkorovi taolised poptähed. Ka vanemad inimesed tulevad vaatama vaid varasemast tuntud nimesid. Käisi korraldatud hiljutised Fomenko-teatri etendused Draamateatris läksid aga ülimenukalt.

Põline estoonlane Arne Mikk ütles, et ka ooperiteatrite vahepeal katkenud kultuurivahetuses on elavnemise märke. Lõpuks saab suhete jätkumises otsustavaks ju see, kas Eesti ja Vene noored kultuuritegijad üksteist tundma õpivad, tõdes ta.

Ainsana 20-aastaste põlvkonda esindanud Rakvere teatri dramaturg Peeter Raudsepp sõnas, et temaealised enam vene keelt ei oska. "Mind pani vene keelt õppima see, et maailmakirjandust on Eestis palju odavam vene kui inglise ja saksa keeles osta," pakkus ta välja põhjuse vene keelt õppida.