Võitlus linna vee pärast jõuab Draamateatri lavale
Uus teatrihooaeg sisaldab lustmänge, klassikat ja isegi Kanderi muusikali
Draamateater avab 24. septembril hooaja Henrik Ibseni sada aastat tagasi kirjutatud näitemänguga "Rahva vaenlane", mis käib prohvetlikult ka Tallinna praeguse veehinnasõja kohta.
"Rahva vaenlane" tehti suures osas valmis juba kevadel, ent nüüd õhus olev valimiskampaania on ootamatult muutnud Ibseni näidendi eriti päevakohaseks. Lavastuses käib madin ühe kuurortlinna saastatud merevee ümber. Sisuline, ajast-aega korduv küsimus on selles, kas rääkida ausalt ja valjult sellest, mis on ühiskonnas halvasti, või mitte.
Võimumeeste ringkaitse võib kerkida mistahes küsimuse pinnalt. "Kui ka Eestis pole praegu probleemiks mõni saastatud mererand, siis saastatud võimusuhteid, omakasust ajendatud onupojapoliitikat on küll ja küll," ütles Draamateatri dramaturg Ene Paaver.
Arstist tõesõdurit Tomas Stockmanni mängib Martin Veinmann ning tema vastas seisvat võimumehest venda Peter Stockmanni Mikk Mikiver või Evald Hermaküla. Linnapea, politseiülema ja kuurortivalituse vanemana esindab Peter Stockmann omakasupüüdlikult alalhoidlikku võimumeeste klikki. "Rahva vaenlase" lavastab staazhikas Soome lavastaja Kurt Nuotio.
Muusikalid suurtele ja väikestele
3. oktoobril jõuab lavale muusikaline lastelugu "Rongijuht ja Millipilli". Selle muusika on Tõnu Raadikult, kunstnik on Hardi Volmer, lavastab Kaarel Kilvet. Väike tüdruk Millipilli (Pille Lukin) otsib kokku kadunud rongiosi. Lugu on lihtne ja selge, sellest saab aru ka koolieelik ning fantaasia-küllane vorm köidab ka kooliealisi lapsi, usub Paaver.
Suuri muusikalisõpru rõõmustab Draamateater "Kabaree" autorina maailmakuulsa John Kanderi muusikaliga "Kreeklane Zorbas", kus nimiosa ootab Tõnu Karki. Loo tegevus toimub Kreeta saarel, keset Vahemere meeleolu ja avali emotsionaalsust, milles on Kargiga hästi seostuvat vitaalsust, lüürilisust, rämedust, tundelisust. "Zorbase" lavastab Ivo Eensalu, kunstnik on jällegi Volmer.
Ain Prosa lavastatud Ray Cooney komöödiast "Pereringmäng" on saanud üle aastate Draamateatri tõeline kassakomöödia – kvaliteetselt tehtud ja hästi mängitud meelelahutustükk. Sel hoo-ajal lavale jõudev Cooney lugu kannab pealkirja "Iga-ühele oma". Paaveri sõnul on siin "Pereringmänguga" võrreldes tempod veel ühe vindi võrra enam peale keeratud. Naljakas inglise situatsioonikomöödia sellest, kuidas valedest väljatulemiseks esitatud uued valed üha enam tegelased pettusevõrku mässivad. Osades on Rein Oja, Maria Klenskaja, Andrus Vaarik jt.
Klassikast jõuab Draamateatris aasta 2000 avaesietendusena lavale Moliere i "Don Juan" Mait Malmsteniga nimiosas. Teener Sganarelle i suurroll on Ain Lutsepa teha, mängivad veel Laine Mägi, Merle Palmiste, Maria Avdjushko jt. Lavastab Hendrik Toompere. Kevadel toob Toompere aga välja uue eesti autori, disainer Mihkel Ulmanni teravmeelse komöödia "Teekond kappi". Tegevus toimub tänases Eestis, kesksed tegelased on naispoliitik abikaasaga ja mafiooso Misha naisega.
Unt vahetab tegelase sugu
Mati Unt lavastab detsembris Samuel Becketti kuulsa "Lõppmängu". Unt on teinud näidendist uue tõlke ning vahetab ühe tegelase sugu. Kui Beckettil mängivad "Lõppmängus" kaks meest, siis Undil kehastavad isandat ja tema teenrit mees ja naine – Guido Kangur ja Viire Valdma.
Unt on siin toetunud Becketti enda kommentaaridele, mille järgi olevat Hami ja Clovi dialoogis peidus paljuski autori enda suhe naistega. Tõenäoliselt mängitakse "Lõppmängu" erilise atmosfääriga mängupaigas – Energeetikamuuseumis linnahalli kõrval.
Mikk Mikiver toob jaanuaris välja Jaan Krossi uue näidendi "Vend Enrico ja tema piiskop". Lugu on krossilikult mitmekihiline, põi-muvad peategelase isiklik elu ja Eesti ajalugu.
Kevadel on Andrus Kivirähk lubanud lavastada oma näidendi "Papagoide päevad", loo tänaste loome- inimeste ostetavusest. Draama, aga tabab kivirähilikult täpselt ja vaimukalt inimeste hoiakute ja stereotüüpide koomilist ja kurba poolt.
Draamateatri trupiga liitus uuel hooajal Laine Mägi Endlast. Ajutiselt lahkuvad Andres Puustusmaa ja Jan Uuspõld, esimene neist õppima Ameerikasse, teine pooleks aastaks tööle Soome teleteatrisse. Dan Põldroos otsustas televisiooni kasuks.
Draamateatri lavastajana jätkavad Mikk Mikiver, Mati Unt, Hendrik Toompere ja Ivo Eensalu. Evald Hermaküla juhib nüüd Nukuteatrit, kuid jätkab mängimist Draamateatris.
Lavastajate plaanid
Andrus Kivirähk , näitekirjanik ja lavastaja-debütant
Lavastan oma näidendi "Papagoide päevad" kevadeks. Minu jaoks on Draamateatris lavastamine tundmatus kohas vettehüppamine. Loodan väga, et minuga koos tööle hakkavad näitlejad aitavad mind. Nemad on profid, mina mitte. Selle-eest tunnen jälle mina näidendit paremini kui keegi teine. Näidendi autor on mulle väga lähedane inimene.
Hendrik Toompere , lavastaja
"Don Juani" lavastamisel on mul üks kaval nipp, aga ma ei taha sellest veel pikemalt rääkida. Ütlen vaid, et peategelane Don Juan on DJ. Nii omandab minu jaoks näidend selle masinliku tähenduse, mis tal on. Minu teise töö, "Teekond kappi" autor Mihkel Ulmann on 43-aastane mees, kes otsustas, et kirjutab nüüd näidendi. Tuli välja, et ta on väga hea autor. Töötame praegu koos selle teksti kallal.
