Wagneri „Parsifal” tuleb suurelt
Eile esitles juba tööd alustanud lavastusmeeskond suurteost „Parsifal”, mille esietendus kõlab Tallinna kui kultuuripealinna ühe tippsündmusena Noblessneri valukojas 25. augustil 2011. Richard Wagneri viimane ja mastaapseim ooper valmib Estonia teatri ja Nargen Festivali koostöös.
Tegemist on tõeliselt suure ettevõtmisega ja seda mitte ainult ajaliselt – ooper kestab rohkem kui viis tundi. Kui Estonia teatri ooperijuht Mart Mikk ütles projektiga hõivatute arvuks 200 inimest, siis teatri peadirektor Aivar Mäe korrigeeris teda ja arvas lava peal tegutsejate arvuks 300. Võimsate orkestripartiidega ooperis mängib suurendatud koosseisuga orkester, Estonia ooperikoori tugevdatakse mees- ja poistekooriga. Suur on ka inimeste hulk, kes lava taga toimetavad ning kogu keerulise ehitise püsti panevad.
Kavandatava ooperi tutvustamiseks oli kohale toodud ka lava makett ja seinale projitseeriti pilte eri vaatustest, mis andsid aimu ruumilahendustest. Estonia teatri tehniliste töötajate hinnangute kohaselt tuleb rauakolu „Parsifali” lavale kokku 12 tonni. Igasugu torusid tellitakse kokku mitu kilomeetrit. „Metallist lava on maapinnast kahe meetri kõrgusel,” ütles Inglismaalt kutsutud kunstnik Robert Innes Hopkins. Kavas on panna tööle Noblessneri valukojas olevad tööstuslikud kraanad, mis hakkavad tasapindu üles-alla liigutama ja loovad nii erineva kujuga ruumilahendusi. Osa lava pinnast tuleb Hopkinsi sõnul kaitsevärvi ja osa õlise pinna faktuuriga.
„Wagneri ooperi erinevad vaatused esindavad vastandlikke maailmasid,” ütles oma kunstiliste kavatsuste kohta Saksamaalt pärit lavastaja Nicola Raab.
„Tööstushoone on esmapilgul eemaletõukav, kuid siin on palju võimalusi,” sõnas Raab eesseisva töö kohta. „Loome tööstusliku tunnetusega ruumi, kus areneb lugu, mis on publikule lähedane,” lubas ta.
Mitmes suures Saksa ooperimajas tööd teinud Raab vaatas oma Eesti tegemisi lootusrikkalt. „Saksamaal on Wagneri tõlgendusi palju, seal on olemas oma traditsioon. Eestis tuleb „Parsifal” välja esimest korda. Siin on see alguseks. See on vabastav tunne.”
Wagneri väiksemaid oopereid on Eestis varemgi lavastatud, kuid „Parsifali” siinses esmalavastuses näevad tegijad erilist tähendust. „„Parsifali” tegemisega tuleme perifeeriast suurriikide hulka,” lausus lavastuse dirigent ja muusikaline juht Arvo Volmer ja lisas: „Sellega saaks üks valge laik kaotatud.”
Kokku mängitakse „Parsifali” järgmise aasta augustis neljal korral. Saalis on vaatajatele 1278 istekohta, aga kuna publikule on avatud ka kaks läbimängu, siis küünib ooperi külastajate arv kümne tuhandeni.
Piletid tulevad müüki 1. oktoobril ja Aivar Mäe sõnul ta nende müümisel probleeme ei näe. „Meile on teatrisse juba praegu laekunud ettetellimusi välismaalt umbes tuhandele piletile,” ütles ta. Nimelt on ainuüksi organiseerunud Wagneri austajaid kümnetes tuhandetes, kes mööda maailma kuulsa helilooja ooperilavastusi kaemas käivad. Maarahvas peab olema piletisoetamisel nobe, et „Parsifal” ära näha.
Peaosi laulavad välismaalased
•• Wagneri ooperites esinevate jõuliste tenorite partiidega hakkama saavate lauljate hulk on piiratud. „Parsifali” lavastusse kutsutakse nimirolli kaks lauljat, üks neist on pärit Austriast ja teine Ameerikast.
•• Nii Viinis sündinud Roman Sadnik kui ka Pennsylvania mees Richard Decker on laulnud Wagneri osi suurtel lavadel.
•• Sadnik on laulnud nimirolli „Tannhäuseris”, Siegmundit „Valküürides” ja Tristanit „Tristanis ja Isoldes”.
•• Ka Deckeri lauldud rollide nimistusse kuulub Tristan, ta on esitanud ka Parsifali.
•• Kuna „Parsifali” mängitakse Tallinnas järjestikustel päevadel, peab olema kaks lauljate koosseisu – kaks päeva järjest nii raskeid rolle lauda on lauljatele liig suur katsumus.
•• Estonia ooperijuhi Mart Miku sõnul on läbirääkimised lauljatega lõpujärgus ja koosseis peagi paigas. Eesti soost lauljat Ain Angerit, kes on Wagneri rollidega Saksamaa lavadel läbi löönud, Mart Miku sõnul „Parsifali” lavastuses siiski ei näe.
