Aleksander Gavrilov sündis 1. jaanuaril 1912. aastal Tallinnas paljulapselise perekonna seitsmenda lapsena. Alghariduse omandas ta Riisiperes, keskhariduse Tallinna Vene Gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi edukat lõpetamist aastal 1931 jätkus haridustee Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.
Ülikooli lõpetamise järel 1940 töötas ta lühikest aega arstiteaduskonna psühhiaatria õppetooli juures assistendina. Noore arsti järgmiseks töökohaks sai Värska, kus tuli töötada jaoskonnaarstina. Seejärel suunati dr Gavrilov Petseri haiglasse, kus ta algul töötas kirurgina ja hiljem peaarstina. Järgmiseks elukohaks sai jällegi Tartu, talle pakuti arstiteaduskonna kirurgia õppetooli assistendi kohta.
1946. aastal kutsuti Aleksander Gavrilov tööle Tallinnasse, kus talle tehti ülesandeks onkoloogiateenistuse loomine Eestis.
Onkoloogilise väljaõppe sai dr Gavrilov Leningradi Onkoloogia Instituudis. Eestisse naasmise järgselt määrati ta Tallinna Vabariikliku Onkoloogiadispanseri peaarstiks, mida juhtis umbes 30 aastat. Sellesse ajavahemikku mahub ka onkoloogiadispanseri uue hoone ehitamine Hiiule aastal 1966. Alates 1980. aastast jätkas ta samas asutuses tööd konsultandina.
Dr Gavrilovi teeneks tuleb lugeda eelkõige Eesti onkoloogiateenistuse loomist ja selle pidevat arendamist poole sajandi jooksul. Aleksander Gavrilov oli ka Eesti Onkoloogide Seltsi asutaja ja kauaaegne esimees, samuti oli ta valitud Üleliidulise Onkoloogide Seltsi juhatuse liikmeks. Aleksander Gavrilovi juhtimisel loodi Tallinna Vabariikliku Onkoloogiadispanseri baasil Nõukogude Liidus esimene perfokaardisüsteemil põhinev vähihaigete register.
Kohusetundliku ja viljaka töö eest on Aleksander Gavrilovit autasustatud paljude ordenite, medalite ja aukirjadega. Viimaseks autasuks jäi Riigivapi orden Eesti Vabariigi 80. sünnipäeval.
Lisaks professionaalsusele oli Aleksander Gavrilov väga heasüdamlik, abivalmis ja eetilisi väärtusi kõrgelt hindav inimene, mistõttu pälvis kolleegide suurima austuse ja lugupidamise. Dr Gavrilov oli oma suurte kogemuste ja ideedega abiks ka Eesti Arstide Liidu eetikakoodeksi väljatöötamisel. Härrasmehelikkus ja loomulik intelligents olid need isikuomadused, mis aitasid tal võrdselt edukalt lävida väga erinevatel ametipositsioonidel olevate inimestega ning jääda alati tasakaalukaks ja inimlikuks ka kõige keerukamates situatsioonides.
Dr Gavrilov on vaieldamatult Eesti selle sajandi tuntuim ja teenekaim praktiseeriv onkoloog, Eesti kliinilise onkoloogia grand old man. Aleksander Gavrilovi aastakümneid kestnud viljaka elutöö tulemusena sirgus Eestis tugev ja ka rahvusvahelist tunnustust leidnud onkoloogide koolkond, kes on suuteline onkoloogiat kui iseseisvat meditsiinieriala edasi arendama.
Kolleegid Eesti Onkoloogiakeskusest
Ärasaatmine Eesti Onkoloogiakeskuses täna, 7. oktoobril kl 13, muldasängitamine Siselinna kalmistul kl 14.30.
