Lõpuks kogunes kahe erakonna vaheks koguni kaheksa kohta ehk sama palju, kui oli seni Vabaerakonnal riigikogus kohti. Müts maha Kaja Kallase ja Reformierakonna ees – nad tulid, nägid ja võitsid! Nad tegid seda taas.

Võidu teeb eriti magusaks see, et Kaja Kallase tee selleni oli konarlik. Kallas sai erakonna juhiks 11 kuud tagasi, selle tõttu tegi partei toetus toona hüppe üles. Paraku hakkas suvel mullist õhk kiiresti välja jooksma, sest Kallas jäi edasi europarlamenti, teda ei olnud näha aktiivselt erakonda juhtimas ning peamise opositsioonipartei liidrina Jüri Ratasele vastandumas.

EPL-i SEISUKOHT Nüüd, kus rahvas on rääkinud, ootame, et Reformierakond ka päriselt Eestile paremat tulevikku looma asub. See on suur vastutus ega ole kindlasti meelakkumine.

Seda trendi näitab ilmekalt Eesti Päevalehe tellitud igakuine küsitlus erakonnajuhtide populaarsuse kohta. Mullu märtsis oli Kaja Kallas rahva seas armastatuim peaministrikandidaat. Turu-uuringute AS-i küsitletud valimisõiguslikest kodanikest pooldas teda 28%, Jüri Ratast 21%. Tänavu veebruari lõpuks oli aga seis pea peale pööratud. Jüri Ratast pidas parimaks valitsusjuhiks 35% küsitletud valimisõiguslikke kodanikke, Kaja Kallase toetus oli poole väiksem ehk 17%.

Ometi võitis valimised veenva eduga Reformierakond. Kaja Kallas kogus valimistel kõigist enim hääli – 20 083. Ta alistas kahekordselt ka Jüri Ratase, kes kogus samas ringkonnas 9710 valija toetuse.

Võit on küll magus, kuid nüüd tuleb see suur mandaat rahva hüvanguks tööle panna. Ilusaid sõnu oskavad kõik ritta seada, edasi aga ootame tegusid, mis ka päriselt Eestile parema tuleviku toovad. Selle eeldus on see, et Kaja Kallas suudab panna kokku töövõimelise koalitsiooni, mida pole kerge teha. Küll aga on see hea proovikivi, mille abil hinnata, kas Kaja Kallas on peale häältemagneti ka oskuslik juht ja läbirääkija.