Riigi Lennuameti peadirektori Eduard Tüüri elukutsete loetelu on põnev ja tavatu: ta on ühtaegu nii energeetikainsener kui psühholoog, töötanud ajakirjaniku ja PR-mehena ning lõpuks lennundusse jõudnud

Eduard Tüür (35) unistas tegelikult hoopis meremehe ja sugugi mitte lenduri elukutsest, nagu nüüd arvata võiks. Paraku merekooli teda tervise pärast ei võetud. TPI energeetikateaduskonda läks ta lihtsalt seepärast, et koju Tallinna jääda. Erialast tööd on ta teinud Eesti Energias vaid kolm kuud. Hea sõnaseadjana on Tüür proovinud ajakirjanikuleiba nii Noorte Hääles kui ka Rahva Hääles. Kirjutanud Nõukogude Eesti noorsoo ja üliõpilasprobleemidest ning kõigest muust, millest 1985. aastal Noorte Hääl oma lugejaid teavitas.

Ajakirjaniku amet Tüüri siiski ei rahuldanud ja ta otsustas minna Tartu ülikooli kaugõppesse psühholoogiat õppima. "Oli aeg, kus tahtsin saada heaks psühholoogiks," märgib ta ja lisab, et sel eesmärgil astus ka Ajaloo Instituudi aspirantuuri. Dissertatsiooni teemavalik tundub igaühele, kes lõvi tähtkujus sündinud noormeest tunneb, enam kui kummaline, sest Eduard Tüür uuris üksilduse sotsiaalpsühholoogilisi aspekte. Miks just üksildus, tahaks küsida. "Mind viis psühholoogiasse huvi üksilduse vastu ja mitte vastupidi," leiab ta. Esmapilgul kummaline huvi sündis eksistentsialistliku kirjanduse lugemisel ja on teemana huvitav siiani. Vahepeal oli koguni tahtmine minna Ameerikasse tudeerima, kuid asi jäi pidama raha taha.

üksildus ilmneb Tüüri sõnul drastilisel kujul parandamatult haigete puhul, kuid seda võib kohata ka kõige rahvarohkemas paigas keset suurt melu tervete ja tugevate inimeste juures. Ise ta end üksildaseks ei pea, kuid ka suure sõpraderingiga ei hoople. "Mul on mõned väga head sõbrad," ütleb ta sõna "mõned" rõhutades ja lisab: "Karjainimene ma kindlasti ei ole, suuri vastuvõtte, pulmi ja paraade ei armasta." Päris sageli võib teda kohata mõnes baaris üsna üksinda dzhinntooniku klaasi taga istumas ja mõtlemas. Oma lemmiktegevuse ütlebki tänane lennuameti peadirektor fantaseerimise olevat.

Lennundusse tõi Tüüri Estonian Airi esimene peadirektor Anti Oidsalu. "Olen kaks korda lennundusest ära läinud ja ikka kuidagi selle rea peale tagasi sattunud," märgib ta. Algul oli Tüür lennufirmas välissuhete, seejärel avalike suhete peal laiemalt. "Tegelikult lennundus mulle meeldib, sest on lõputult põnev eluvaldkond," ütleb mees, kes märtsikuust alates kogu Eesti lennundusel silma peal hoiab.

Eesti kohal oleva lennutaeva ehk teisisõnu riigi lennunduspoliitika kohta ütleb peadirektor, et see peab olema vabanev - mitte küll päris vaba, kuid järjest vabamaks muutuv. Lennunduse vallas tehtavad otsused tulenevad tema sõnul regionaal-, välis-, kaitse- ja sotsiaalpoliitilistest otsustest ega eelne neile. "Võtame või väikelennuväljade saatuse. Iga selline on oluline vastava paikkonna majandusele, kuid selle kaudu viiakse ka inimesi hädaolukorras arsti juurde," selgitab ta.

Tüür ütleb end lennuametis dekabristina tundvat, sest kui sinna läks, oli reorganiseerimine ja nüüd jälle. Siis eraldus ametist juhtimiskeskus, nüüd läheb lennunduspoliitika ja rahvusvahelised suhted ministeeriumi alla. Sellest on peadirektoril kahju, sest lennunduse kommertspool ja riikidevahelised lennunduslepingud huvitavad teda lennuohutuse ja tehniliste probleemide lahendamisest märksa enam.

Lõppenud lennundussõja kohta SAS-i ja Estonian Airi vahel ütleb Tüür, et tegelikult pandi asi paika siiski ministeeriumi, lennuameti ja Estonian Airi ühiste jõududega ja ehkki saavutatud tulemus oli suuresti poliitiline kompromiss, pole nüüd "lohutamatu kumbki pool". Eesti pool käitus tema hinnangul lepingute järgimisel igati seaduslikult.

Lennundust ja äri on Tüür käinud õppimas Leidenis, Seattles ja Dublinis, kuid radaritest ei tea ta enda sõnul midagi. Selle eest on alluvate hulgas vastavad spetsialistid olemas. Kui reorganiseerimine peaks ka peadirektori ametit puudutama, ei hakka praegu sel toolil istuja enda sõnul põdema. Pigem tahaks ta öelda, nagu üks tema lemmikministreid, et see ametikoht tema äriidee küll ei ole.

Lennundusest mõtlemisest vabal ajal ehitab Tüür kodus sauna, tegeleb koeraga ja unistab reisimisest Lõuna-Ameerikasse.

SIRJE NIITRA

SõBRAD EDUARD TüüRIST

Rein Loik (endine ja tulevane minister):

Ustav ja usaldatav. Sõber, kelle poole võib pöörduda ka kõige sandima enesetunde korral ja alati aitab. Suuremeelne ja mõnusa huumoriga, kuid võib vahel ka musta masendusse sattuda.

Tõnu Sepp (ettevõtja):

Tüür ei salli lollust.

Erkki-Erich Merila (fotograaf):

Eduard on tõeline härrasmees - tal on väga head kombed. Kummalise huumorimeelega, mis näiteks pulmatolaks olla ei luba. Tal on veidrad unistused ja veel veidram, et vahel viib ta mõne neist ka ellu.

Jaan Leivategija (omavalitsustöötaja):

Rahulik ja tasakaalukas mees, kes ajab asju ilma suure kärata. Mõnusalt humoorikas.